Sel 4 april 1880.

                             Päkohtomees O Illak

                               Kohtomees Jaan Allexandersohn

                                     -  "  -     Joh. Keedus

Weskimõisa mölder Jaan Treffner kaebap ütte Kähri soldadi Karl Lepwalts peale, et ta om täll öse aija pealt üts peenike linnane kangas mis

60. küinärd pik, ja 1 1/2 küinard lai ja a´40. kop küinär ärrä warrastanud, se kangas maksap  Suma 24. rbl, ja selle sel 3tal april man tunistaja Weskimõisast, Karl Malsup, ja et ta just selle kanga warguse, ehk mõtsa ärrä wiimise käigi päält taggasi tullemisen kini sai woetud tunista-

wad, Josep ja Karl Peekman, möldre poisid Weskimõisan ja mina olle se kangas kätte sanud, sel 3tal aprilil. Selle kanga otsmise kullu nõwwa mina keige wähhämb 3. rbl, 4. mehega 6 tundi otsitu, selle et mina 3 weski kiwi ja willamassina, seeni piddid seisma, et ta järwe mulgust jomas olli käinud, olli walle, se jää olli terwe, sedda näiwa ka need üllewan nimetud tunnistajad.

Kährist soldad Karl Lepwalts ütlep et ta ei olle se kangas mitte warrastanu, waid olli joman käinu wee mulgu man selle olli ta om(m)ast mag-

gamise korterist möda lännu, kui ta selle wee mulgo mant mes järwe peal möda tema korteri saisis taggasi tullemas olli, sis olli mölder 

J. Treffner tedda ome poisega kinni wõtnud, ja om tälle üttelnud, sinna ollet minno kanga ärrä warrastanud, ja tullid praego kangast ärrä 

käkmast, ehk mõtsa wiimast, ja selle peale panniwa minno wahhi alla, agga mina sest kangast kül middagi ei tea, mõisawallitseja pojale Karl Malsupile, lätsin minna kül Weski lähital wasta agga ilma kangada, tem(m)a läts Weski pole, mina oma korteri pole.

1. Tunistaja Weskimõisa wallast Karl Malsup üttel et tema om essä kässo päle Weski tami päle wet kaema länu, ja sis om tälle se soldad Karl Lepwalts Weski poolt selle aija mant kos se kangas päle tõmatu olli, ja tulli mulle wasta, ja olli kangas kaindla all minna ütli mes sul sijn kaindla all om, ja ta üttel ei olle middagi, ja sis ma näi selgest, et täl üts kangas kaindla all olli, ja ma kaie ka oma kaega, ja sis läts ta eddesi minema, ja mina lätsi Weski poole abbi otsma, üksinda kinni wõtta mina tedda es julge, ma peljäsi, et ta wõip ka mulle wäitsega sisse lüwwa

Essite kopputi ma kõrtsi akna, sis ukse päle, kõrtsimees es olle se kõrd koddun, ja naine es lasse üks ust lahti, sedda kopputamist olli mölder Treffner kuulnud, ja wälja tulnud, sis ma ütli Treffnerile et lawwa lõigaja Karl Lepwalts tulli mulle ütte kangaga praego wasta, ei tea kas olli kõrtsimehel, wai teil, Treffner üttel se olli minno kangas, sis aije Treffner poisid ülles, ja lätsime K. Lepwaltsile perrä, min(n)a lätsi tem(m)a korteri , ja sääl ta es olle weel tulnu, seeni kui ma säält wälja tulli, olli Treffner jo tema kätte sanud, et ta joman olli käinud olli kül walle, jää olli terwe, ja kangas leidi ka säält kos ta joman üttel käiwat. 

2. T. Karl Peekman, üttel, et ma näi et soldad Karl Lepwalts tulli rehhe poolt ülle silla, ja ma näi et se wee mulk järwe pääl, olli terwe, ja selle mulgu sissest es olle ta mitte joonu, se olli kül wõls

3. Tunn Josep Peekman üttel et se olli wõls, et ta järwe mulgust jonu olli, jää olli ni terwe kuidas ta õddangust sani külmänud olli, säält es olle keagi wett wõtnud, ja se kangas sai säält poolt mõtsast ülles leitud, kos pool Karl Lepwalts henda jooman üttel käiwat.

Kohhos mõistis, et Karl Lepwalts peap 6. rbl waeste laegu heas, ja 2. rbl möldre J. Treffneri aja weduse hääs, 8 päiwani peap ärrä makstud sama. 

Karl Lepwalts ei olle sellega rahol, ja pallus prottokol wälja, 8. päiwani suremba kohtole sisse kaibus sai tälle ka nimetud.

                                                            Päkohtom Ott Illak.  XXX

                                                               Kohtom   J. Allexanderson  XXX

                                                                 -  "  -   J. Kedus  XXX