sel. 10 Augustil 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Pukk
Kaebas Soldat Jürri Hallik et temma Onno Mart Kaeramson on ärra surnud. ja et selle naist egga lapsi ei olle järrel jänud siis on temma ning temma Wend ja Emma keik selle järrele janud warrantust pärrinud. ja olnud temma Onnul Mart Kaeramsonil üks tükk rukkid üks wakk wälja külwatud ning need keskmissed head olnud. perremees Mihkel Paas on agga need rükkid ärra leikanud ning ärra peksnud ja nõuab temma et need rukkid temmale ka pärrida jäwad ja nõuab temma 5 wakka rukkid.
Mihkel Paas räkis et kui temma 19 Aasta eest Mart Kaeramson käest se tallu õigu keige honetega ommale ostnud 100 Rubl eest siis on temma Mart Kaeramsonile üks wakka maa rukkid rukki põllu küllest annud selle peale et kui Mart Kaeramson ükskord ärra surreb siis temmale jälle rukki põld assemelle jäeb, mis ka nüid nenda olnud. et just sesamma põld jälle rukkis olnud, kellega temma olli rukkid annud. ja ei tahha temma selle pärrast neid rukkid Jürri Hallikulle anda.
Jürri Hallik räkis et temma Onno on issi krunti müimisse ajal ommale need rukkid jätnud ja need mitte Mihkel Paas selle tingimissega annud et temma need peab jälle taggasi maksma.
Mihkel Paas räkis weel et temma on Mart Kaeramsoni käes allati kunni se ellanud kolm wakka maad põldu piddanud selle tingimissega et kui temma ärra surremb siis se maa jälle tallu made külge saab. ja et Mart Kaeramson tännawo kewwade küindla pääwa ajal ärra surnud; siis on se maa keige rukkistega temma tallu külge taggasi jänud.
Jaan Oja tunnistas et Mart Kaeramsoni Naine Ann Kaeramson temma wasto räkinud et nemmad on need rukkid peale kauplemist ommale tinginud.
Kohtomehhed Josep Laurisson ja Josep Welt tunnistasid et nemmad enne Mart Kaeramson surma temma juures ollid käinud temma wiimast tahtmist järrel küssimas, ja ei olle siis Mart Kaeramson rukkitest keige wähhemad räkinud.
Moistos
Koggokonna kohhus moistab et Mihkel Paas on põllu keige rukkistega Mart Kaeramsonile annud siis saab temma selle põllu ka jälle rukkistega taggasi sest et Mart Kaeramson omma wiimase tahtmisse teggemisse juures kohtomeistele ei olle ütlenud et rukkid temma suggulaistele pärrida jäewad..
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohtokäijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud
Jürri Hallik ja Kai Hallik tunnistasid et nemmad selle moistosega rahhul ei olle. et kohhos nende suggulaise rukkid Mihkel Paasile moistnud mis nende parrida olnud. ja pallusid Appellationi wälja suurema kohto minna
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Pukk XXX
se lubbatud Appellation sai sel 14 Augustil 1879 N all Jurri ja Kai Hallikulle wälja antud.
Josep Laurisson.
sel. 10 Augustil 1879.
koos ollid
peakohtomees Josep Laurisson
teine kohtomees Andres Kiik
kolmas kohtomes Jaan Pukk
Kaebas Soldat Jürri Hallik et temma Onno Mart Kaeramson on ärra surnud. ja et selle naist egga lapsi ei olle järrel jänud siis on temma ning temma Wend ja Emma keik selle järrele janud warrantust pärrinud. ja olnud temma Onnul Mart Kaeramsonil üks tükk rukkid üks wakk wälja külwatud ning need keskmissed head olnud. perremees Mihkel Paas on agga need rükkid ärra leikanud ning ärra peksnud ja nõuab temma et need rukkid temmale ka pärrida jäwad ja nõuab temma 5 wakka rukkid.
Mihkel Paas räkis et kui temma 19 Aasta eest Mart Kaeramson käest se tallu õigu keige honetega ommale ostnud 100 Rubl eest siis on temma Mart Kaeramsonile üks wakka maa rukkid rukki põllu küllest annud selle peale et kui Mart Kaeramson ükskord ärra surreb siis temmale jälle rukki põld assemelle jäeb, mis ka nüid nenda olnud. et just sesamma põld jälle rukkis olnud, kellega temma olli rukkid annud. ja ei tahha temma selle pärrast neid rukkid Jürri Hallikulle anda.
Jürri Hallik räkis et temma Onno on issi krunti müimisse ajal ommale need rukkid jätnud ja need mitte Mihkel Paas selle tingimissega annud et temma need peab jälle taggasi maksma.
Mihkel Paas räkis weel et temma on Mart Kaeramsoni käes allati kunni se ellanud kolm wakka maad põldu piddanud selle tingimissega et kui temma ärra surremb siis se maa jälle tallu made külge saab. ja et Mart Kaeramson tännawo kewwade küindla pääwa ajal ärra surnud; siis on se maa keige rukkistega temma tallu külge taggasi jänud.
Jaan Oja tunnistas et Mart Kaeramsoni Naine Ann Kaeramson temma wasto räkinud et nemmad on need rukkid peale kauplemist ommale tinginud.
Kohtomehhed Josep Laurisson ja Josep Welt tunnistasid et nemmad enne Mart Kaeramson surma temma juures ollid käinud temma wiimast tahtmist järrel küssimas, ja ei olle siis Mart Kaeramson rukkitest keige wähhemad räkinud.
Moistos
Koggokonna kohhus moistab et Mihkel Paas on põllu keige rukkistega Mart Kaeramsonile annud siis saab temma selle põllu ka jälle rukkistega taggasi sest et Mart Kaeramson omma wiimase tahtmisse teggemisse juures kohtomeistele ei olle ütlenud et rukkid temma suggulaistele pärrida jäewad..
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohtokäijatelle need säduse järrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud
Jürri Hallik ja Kai Hallik tunnistasid et nemmad selle moistosega rahhul ei olle. et kohhos nende suggulaise rukkid Mihkel Paasile moistnud mis nende parrida olnud. ja pallusid Appellationi wälja suurema kohto minna
Josep Laurisson XXX
Andres Kiik XXX
Jaan Pukk XXX
se lubbatud Appellation sai sel 14 Augustil 1879 N all Jurri ja Kai Hallikulle wälja antud.
Josep Laurisson.
