Krimanni koggokonna kohtus 26 Januaril 1873.
Kurristalt Jaan Sussik tulli ette ja kaebas et minnul warrastati minnewa näddalil 1 korem haija roodlid ja ka tarre kõrwalt üttest paksust plangist tehtud penk ärra ja minna ollin jälgi möda perra tulnud nink leidsin omma roodlid Piri tallo lauda seina weerde pantud ollemas, agga et Perremeest sel päewal koddo ei olnud ollin minna siis sealt tallo sullast Juhan Musta kaema kutsonud agga Temma ei tulnud mitte nink ütles mulle: et minna ei tean kes need roodlid seie on tonud ja mul ei olle sinno roodlitega middagi teggemist. Siis läksin minna siit Wallawanem Johan Ottiga teine hommiko kaema, agga roodlid olliwad lauda kõrwalt ärra widud selle ütte öga, nink läksime rehhe alt otsima ja ollin sealt lae pealt enda pengi kätte sanud mis minno koddust ärra warrastati agga roodlid ei olnud meie mitte leidnud.
Juhan Must tulli ette ja ütles: minna ei ollen Temma roodlid warrastanud egga ei olnud minno assi ka neid Temmaga kaema minda agga se penk ehk wõib kül Johan Sussikul olla se on minna läksin üks õhto oma Perremees Johan Semeniga Kurrista kõrtsi joma nink Perremees wõttis ütte Kurrista soldati endale Kutsariks, kes Temmal linno rabbamas olli, nink ollime endid kolmekeste keik seal täis jonud ja kui sealt ösi koddo tullime siis leidsime koddun et se penk olli meie ree peale pantud agga meie isse ei olnud sedda penki mitte wõtnud ent se Kurrista soldat sai se penk meie ree peale pannema agga et ma wäega joobnud ollin ei mälletan ma mitte kust Ta selle pengi oli wõtnud ja kunnas Ta meie ree peale panni.
Piri perremees Juhan Semen tulli ette ja ütles: minna ei tean Jaan Sussiko roodlitest middagi kõnnelda ei ka mitte Temma pengist kes Ta minno maija on tonud sest minno maija wõib paljo wõerast krami todud sada agga se ei olle mitte minno assi sest egga minna omas majas waht ei olle. Üks kord ollin minna kül omma sullase Johan Mustaga kattekeste hobbesega Kurrista kõrtsis käinud agga et ma seal wäega joobnust jäin nink ösi sealt hobbesega koddo tullime ei mälletan ma middagi kuidas modi ma koddo sain egga ei tean sest pengist middagi kõnnelda agga meil ei olnud to kord ühtegi soldatid üten nink ollin koddust Johan Mustaga kattekeisi läinud ja ka kattekeisi koddo taggasi tulnud.
Wallawannem Johan Otti tulli ette ja ütles: minna läksin 24. Januaril Jaan Sussikuga neid roodlid Piri maija kaema ja leidsin agga lauda taggast wärsket roodli hunniko asset maast kust nad ärra olliwad winuwad. Siis läksime rehhe alt otsima ja Jaan Sussik olli omma pengi arwata 1½ sülda pitk sealt lao pealt kätte sanud agga noodlid ei olnud sealt ennam leida.
Mõistus: Koggokonna kohtus 26 Januaril 1873.
Et Juhan Semen omma sullase Juhan Mustaga ösi kõrtsis jomas käiwad ja wõerast penki enda maijasse on tonud ni kui nad isse tunnistawad maksawad Juhan Semen ja Juhan Must mõllemad 3 Rubla waeste ladiko trahwi nink peawad hommen päew se penk Jaan Sussiko maija taggasi wima ja Juhan Must maksab selle 1 koorma noodlite eest Jaan Sussikule 1 Rubla, selle et Tema ei olle neid noodlid mitte senna kaema läinud Jaan Sussiko palwe peale ja
2) arwab koggokonna kohhus et ilma maija rahwa wai perremehhe teadmata ei wõinud keagi neid roodlid senna wirna egga ka jälle ösi sealt ärra wima selle et se tallo üksis on ja mitte külla sissen ei olle.
Kohto mõistjad olliwa:
Kohtomees Karel Põdderson
" Johan Raswa
abbi " Jaan Põdderson
Juhan Semen ja Juhan Must ei olnud koggokonna mõistusega rahhule nink olliwad mõllemad sel sammal päewal koggokonna kohtust se lubba täht wälja wõtnud et wõiwad suremat kohhut nõuda.
Krimanni koggokonna kohtus 26 Januaril 1873.
Kurristalt Jaan Sussik tulli ette ja kaebas et minnul warrastati minnewa näddalil 1 korem haija roodlid ja ka tarre kõrwalt üttest paksust plangist tehtud penk ärra ja minna ollin jälgi möda perra tulnud nink leidsin omma roodlid Piri tallo lauda seina weerde pantud ollemas, agga et Perremeest sel päewal koddo ei olnud ollin minna siis sealt tallo sullast Juhan Musta kaema kutsonud agga Temma ei tulnud mitte nink ütles mulle: et minna ei tean kes need roodlid seie on tonud ja mul ei olle sinno roodlitega middagi teggemist. Siis läksin minna siit Wallawanem Johan Ottiga teine hommiko kaema, agga roodlid olliwad lauda kõrwalt ärra widud selle ütte öga, nink läksime rehhe alt otsima ja ollin sealt lae pealt enda pengi kätte sanud mis minno koddust ärra warrastati agga roodlid ei olnud meie mitte leidnud.
Juhan Must tulli ette ja ütles: minna ei ollen Temma roodlid warrastanud egga ei olnud minno assi ka neid Temmaga kaema minda agga se penk ehk wõib kül Johan Sussikul olla se on minna läksin üks õhto oma Perremees Johan Semeniga Kurrista kõrtsi joma nink Perremees wõttis ütte Kurrista soldati endale Kutsariks, kes Temmal linno rabbamas olli, nink ollime endid kolmekeste keik seal täis jonud ja kui sealt ösi koddo tullime siis leidsime koddun et se penk olli meie ree peale pantud agga meie isse ei olnud sedda penki mitte wõtnud ent se Kurrista soldat sai se penk meie ree peale pannema agga et ma wäega joobnud ollin ei mälletan ma mitte kust Ta selle pengi oli wõtnud ja kunnas Ta meie ree peale panni.
Piri perremees Juhan Semen tulli ette ja ütles: minna ei tean Jaan Sussiko roodlitest middagi kõnnelda ei ka mitte Temma pengist kes Ta minno maija on tonud sest minno maija wõib paljo wõerast krami todud sada agga se ei olle mitte minno assi sest egga minna omas majas waht ei olle. Üks kord ollin minna kül omma sullase Johan Mustaga kattekeste hobbesega Kurrista kõrtsis käinud agga et ma seal wäega joobnust jäin nink ösi sealt hobbesega koddo tullime ei mälletan ma middagi kuidas modi ma koddo sain egga ei tean sest pengist middagi kõnnelda agga meil ei olnud to kord ühtegi soldatid üten nink ollin koddust Johan Mustaga kattekeisi läinud ja ka kattekeisi koddo taggasi tulnud.
Wallawannem Johan Otti tulli ette ja ütles: minna läksin 24. Januaril Jaan Sussikuga neid roodlid Piri maija kaema ja leidsin agga lauda taggast wärsket roodli hunniko asset maast kust nad ärra olliwad winuwad. Siis läksime rehhe alt otsima ja Jaan Sussik olli omma pengi arwata 1½ sülda pitk sealt lao pealt kätte sanud agga noodlid ei olnud sealt ennam leida.
Mõistus: Koggokonna kohtus 26 Januaril 1873.
Et Juhan Semen omma sullase Juhan Mustaga ösi kõrtsis jomas käiwad ja wõerast penki enda maijasse on tonud ni kui nad isse tunnistawad maksawad Juhan Semen ja Juhan Must mõllemad 3 Rubla waeste ladiko trahwi nink peawad hommen päew se penk Jaan Sussiko maija taggasi wima ja Juhan Must maksab selle 1 koorma noodlite eest Jaan Sussikule 1 Rubla, selle et Tema ei olle neid noodlid mitte senna kaema läinud Jaan Sussiko palwe peale ja
2) arwab koggokonna kohhus et ilma maija rahwa wai perremehhe teadmata ei wõinud keagi neid roodlid senna wirna egga ka jälle ösi sealt ärra wima selle et se tallo üksis on ja mitte külla sissen ei olle.
Kohto mõistjad olliwa:
Kohtomees Karel Põdderson
" Johan Raswa
abbi " Jaan Põdderson
Juhan Semen ja Juhan Must ei olnud koggokonna mõistusega rahhule nink olliwad mõllemad sel sammal päewal koggokonna kohtust se lubba täht wälja wõtnud et wõiwad suremat kohhut nõuda.
