PROTOKOLL

Laiksaare: Protokolliraamat (1868-1871)

LeidandmedEAA.4529.1.3
Kaader
187
188
Daatum24.11.1871
Protokolli number61
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Tins Hans Tints Peakohtumees
Jürri Nõmmik Jüri Nõmmik Kohtumees
Karl Andresson Karl Andresson Abikohtumees
N Hurmeyer Kirjutaja
Kasper Peterson Kasper Peterson Abikohtumees

Laiksares koggokonna kohhus sel 24 Nov. 1871

Jures ollid Peakohtomees H. Tins

Kohtomees Jurri Nõmmik

abbik Karl Andresson

-,,- Kasp. Peterson

Keiserlikko Kreiskohto kirja järrel Nr 2157 al said Johan Abot ja Michel Toots ette kutsutud ja küssitud: kas nemmad on ennast omma wenna tülli asja pärrast õiendanud woi leppinud mis peal Johan Abot wastas: ei olle mitte leppinud. Michel Toots agga wastas et olla ennast, sest et sedda pikkad reisid ei tahtnud ettewõtma Willandis Keiserlikko Kreiskohtus käima Johan Abotiga õiendanud sel wiisil et annud temmal 1 wak odrad, 1 kausi täis erned ja maad annud kus pealt temma Joh. Abot, jubba 2 wilja olla errasaanud, agga perrast mitte ei olle tahtnud ennam tarwitama. Johann Abot ütles need olla temma tööteggemisse est sanud - agga selged arro ei woinud temma mitte andma mis töö est.

Michel Toots andis tunnistus ülles Jurri Peterson, kes tunnistas: Michel Toots olla tend jure kutsunud ja üttelnud: tulle minnoga nüid liggi ja wata pealt kui minna ennast Johan Abotiga erra leppin ja annud siis 1 wak odrad Abotil. Se pärrast arwas kohhus et Johan Abot üks riakas inniminne on ja 19m Augustil s.a. rioteggemisse ja sõimamisse est trahwitud sanud.

Sedda Protokolli mahhakirri allandlikkuld Keiserlikko Kreiskohtuse saatma.

Laiksares koggokonna kohhus sel 24 Nov. 1871

Jures ollid Peakohtomees H. Tins

Kohtomees Jurri Nõmmik

abbik Karl Andresson

-,,- Kasp. Peterson

Keiserlikko Kreiskohto kirja järrel Nr 2157 al said Johan Abot ja Michel Toots ette kutsutud ja küssitud: kas nemmad on ennast omma wenna tülli asja pärrast õiendanud woi leppinud mis peal Johan Abot wastas: ei olle mitte leppinud. Michel Toots agga wastas et olla ennast, sest et sedda pikkad reisid ei tahtnud ettewõtma Willandis Keiserlikko Kreiskohtus käima Johan Abotiga õiendanud sel wiisil et annud temmal 1 wak odrad, 1 kausi täis erned ja maad annud kus pealt temma Joh. Abot, jubba 2 wilja olla errasaanud, agga perrast mitte ei olle tahtnud ennam tarwitama. Johann Abot ütles need olla temma tööteggemisse est sanud - agga selged arro ei woinud temma mitte andma mis töö est.

Michel Toots andis tunnistus ülles Jurri Peterson, kes tunnistas: Michel Toots olla tend jure kutsunud ja üttelnud: tulle minnoga nüid liggi ja wata pealt kui minna ennast Johan Abotiga erra leppin ja annud siis 1 wak odrad Abotil. Se pärrast arwas kohhus et Johan Abot üks riakas inniminne on ja 19m Augustil s.a. rioteggemisse ja sõimamisse est trahwitud sanud.

Sedda Protokolli mahhakirri allandlikkuld Keiserlikko Kreiskohtuse saatma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS