Ette sai se kaebdus loetud, mis Riserre mõisa wallitsus sel 16. Nowembri k.p. 1878 a sisse andis, mis nenda käib:
1) Rogotse Jürri Wiil on mitto aastad järgemöda Riseperre mõisa Kiwwisilla arro heinamad 3 wakkamaad omma lubbaga ärra niitnud, se läbbi, et temma omma heinama raia - mis mõisa heinama wastas, on nenda paljo mõisa heinama sisse aianud. Kiwwisilla metsawaht Hans Enoch saab sedda toeks tunnistama
Selleparrast pallub mõisa wallitsus, et Walla kohhus nimmetud Jürri Wiili omma kohto ette kutsub ja temmale seadusse järrele mõistab, nenda et Jurri Wiil keige wähhemast 60 leisikat heino ehkselle hinda 'a 10 kop. leisik, mõisale peab maksma ja selle eest walla kohtusse trahwi maksma et temma sedda sallaja omma lubbaga on teinud.
Kohto ette sai kutsutud kaebtusse kanda Jürri Wiil, ja temmale se ees kirjotud kaebtas Riseperre mõisa wallitsusse käest ette loetud. Seal jures olli ka tunnistus mees Hans Enoch, ja tunnistas sedda töe ollewad.
Kaebdusse kandja Jürri Wiil ütleb selle wasto: Minna ei olle neid wahhe postid mitte töstnud, seal on wannad postid, wannad tuustid ja labbad pude peal enne mind olnud, kui minnaselle kohha wõtsin, ja nende samma wahhe märkide järrele ollen minna ka need aastad niitnud, mis minna sedda kohta ollen piddanud. Tännawo aasta on wallitseja Dahlke kaartide järrele need raiad öiendanud ja üttelnud, et minna ollen mõisa heinamaad 3 wakkamaad niitnud.
Tunnistus mees Hans Enoch ütleb, et seal ka wannad märgid ees on olnud.
Kohhus mõistis: et Jürri Wiil on sedda mõisa heinamaad niitnud ja seal wannad märgid ees on olnud, siiski peab temma (Jürri Wiil) 45 leisika heino Riseperre mõisa wallitsussele maksma, kui ree te aeg tulleb, ja selle ülle et makstud on, üks kwitung walla kohtus ette näitama.
Peale selle peab Jürri Wiil 50 kop. trahwi walla laeka maksma, et ta polle nende raiade ülle järrele küssinud.
Ette sai se kaebdus loetud, mis Riserre mõisa wallitsus sel 16. Nowembri k.p. 1878 a sisse andis, mis nenda käib:
1) Rogotse Jürri Wiil on mitto aastad järgemöda Riseperre mõisa Kiwwisilla arro heinamad 3 wakkamaad omma lubbaga ärra niitnud, se läbbi, et temma omma heinama raia - mis mõisa heinama wastas, on nenda paljo mõisa heinama sisse aianud. Kiwwisilla metsawaht Hans Enoch saab sedda toeks tunnistama
Selleparrast pallub mõisa wallitsus, et Walla kohhus nimmetud Jürri Wiili omma kohto ette kutsub ja temmale seadusse järrele mõistab, nenda et Jurri Wiil keige wähhemast 60 leisikat heino ehkselle hinda 'a 10 kop. leisik, mõisale peab maksma ja selle eest walla kohtusse trahwi maksma et temma sedda sallaja omma lubbaga on teinud.
Kohto ette sai kutsutud kaebtusse kanda Jürri Wiil, ja temmale se ees kirjotud kaebtas Riseperre mõisa wallitsusse käest ette loetud. Seal jures olli ka tunnistus mees Hans Enoch, ja tunnistas sedda töe ollewad.
Kaebdusse kandja Jürri Wiil ütleb selle wasto: Minna ei olle neid wahhe postid mitte töstnud, seal on wannad postid, wannad tuustid ja labbad pude peal enne mind olnud, kui minnaselle kohha wõtsin, ja nende samma wahhe märkide järrele ollen minna ka need aastad niitnud, mis minna sedda kohta ollen piddanud. Tännawo aasta on wallitseja Dahlke kaartide järrele need raiad öiendanud ja üttelnud, et minna ollen mõisa heinamaad 3 wakkamaad niitnud.
Tunnistus mees Hans Enoch ütleb, et seal ka wannad märgid ees on olnud.
Kohhus mõistis: et Jürri Wiil on sedda mõisa heinamaad niitnud ja seal wannad märgid ees on olnud, siiski peab temma (Jürri Wiil) 45 leisika heino Riseperre mõisa wallitsussele maksma, kui ree te aeg tulleb, ja selle ülle et makstud on, üks kwitung walla kohtus ette näitama.
Peale selle peab Jürri Wiil 50 kop. trahwi walla laeka maksma, et ta polle nende raiade ülle järrele küssinud.
