Purgali Hendrik Lammas, et tamma Wannamöisa tallus näutut on sest et Hendrik Leppik johno peas säl mitto ullut tembut teinut ja se sis temmal ei mitte üksi söimanut ja löhnut ja kah ärratappa lubbanut, mis ta mitto tunnistuse läbbi töeks tehha sawat.
Hendrik Leppik wastus selle kaibduse peale, et ta johnut olnut ja sest ei mitte mingest sest ei mälletawat ja teadwat mis ta teinut.
Tunnistused saiwat ettenäut ja andis
Wannamöisa Märt Ilwes se wastus sedda näino ollewat, et Lammas mitto korda Hendrik Leppikust ütte pengi jallage löhtut on.
Kirble Jaan Torrokow otsus sedda näinut ollewat, et Hend Leppik 3 ehk 4 korda Hendrik Lammast löhnut ja peale selle temmat kah jusedest kaknut, kui temmat köita tahtnut.
Wannamöisa Thomas Kabbul tunnistaks, et Hendrik Lammas kui ta köidetut sanut üttelnut, et need temmage tehha wöiwat mis tahtwat agga ommetik ei mitte Sibiris temma saata wöisiwat ja kah enda mehheriest wällawötnut ja näitnut ja ni kui piip ja nugga ärrawötta käsknut.
Reuse Peter Tuim tunnistaks, et Hendrik Leppik söimosonnut prukinut agga ei mitte nimmetut ja üttelnut kelle wasta ta need prukiwat, ni kah enda mihhe liike wällatömmanut ja igga ühhel näitnut.
Wannamõisa Ann Taits es teaw ei mitte rohkem tunnisteda, kui üksi sedda, et ta üksi sedda teibage lüha lubbanut, kes temmal lähhiksel tullep.
Wannamõisa Henn Jännes tunnistaks, et Hendrik Löppikul malk käs olnut ja üttelnut, ma ei ohlin ja annan sellel löki, kes wasto tullep, tulgo sis kah, mis tulgo; ni ollewat temma kah nais ja lapset söimanut ja wäist, kirwest ja wikkati näudnut, agga ei mitte nimmetanut kelle tarwis temmal waia ollewat.
Kangro Els Uint tunnistaks kulno ollewat, kui Hendrik Leppik perremeest Mart Ilwest söimanut ja päle selle nugga perrinut ja näudnut, et Hendrik Lammasel otsa tehha sawat.
Reusse wanna rätsep Hans Ander es tean teist asja ei mitte tuninsteda kui üksi sedda, et Leppik igga mihhe nähhes enda mihhe liiket püksist tömmanut ja iggaühhel näidanut.
Wannamöisa Mats Ander wastus küskmese päle, et ta need ähwartamese sönnat ei mitte tahhelepandnut, sedda agga kül näinut et Löppik kui ta köidetut sanut enda mihhe liike püksist tömmanut ja küsknut, kas need ei mitte se nahkrihm ärrawötta ehk mahhalöigada tahhawat.
Et nüd Hendrik Löppik johni peaga puhha need tembut teinut sest sai
Möistetut
Et Hendrik Löppik 48 tunni wangitrahwiga trahwitut saas ja tullewe kohtopäwal, se on 8del Augustil sissetulles, et kinnipantut saas.
Se möistus sai kohhe kuulutut ja olliwat, kaibaja kui kaibatut sellega rahhul
J Lossmann eesistnik
Hiob Moor körwalistnik
Hans Perler abbi kohtomees
Purgali Hendrik Lammas, et tamma Wannamöisa tallus näutut on sest et Hendrik Leppik johno peas säl mitto ullut tembut teinut ja se sis temmal ei mitte üksi söimanut ja löhnut ja kah ärratappa lubbanut, mis ta mitto tunnistuse läbbi töeks tehha sawat.
Hendrik Leppik wastus selle kaibduse peale, et ta johnut olnut ja sest ei mitte mingest sest ei mälletawat ja teadwat mis ta teinut.
Tunnistused saiwat ettenäut ja andis
Wannamöisa Märt Ilwes se wastus sedda näino ollewat, et Lammas mitto korda Hendrik Leppikust ütte pengi jallage löhtut on.
Kirble Jaan Torrokow otsus sedda näinut ollewat, et Hend Leppik 3 ehk 4 korda Hendrik Lammast löhnut ja peale selle temmat kah jusedest kaknut, kui temmat köita tahtnut.
Wannamöisa Thomas Kabbul tunnistaks, et Hendrik Lammas kui ta köidetut sanut üttelnut, et need temmage tehha wöiwat mis tahtwat agga ommetik ei mitte Sibiris temma saata wöisiwat ja kah enda mehheriest wällawötnut ja näitnut ja ni kui piip ja nugga ärrawötta käsknut.
Reuse Peter Tuim tunnistaks, et Hendrik Leppik söimosonnut prukinut agga ei mitte nimmetut ja üttelnut kelle wasta ta need prukiwat, ni kah enda mihhe liike wällatömmanut ja igga ühhel näitnut.
Wannamõisa Ann Taits es teaw ei mitte rohkem tunnisteda, kui üksi sedda, et ta üksi sedda teibage lüha lubbanut, kes temmal lähhiksel tullep.
Wannamõisa Henn Jännes tunnistaks, et Hendrik Löppikul malk käs olnut ja üttelnut, ma ei ohlin ja annan sellel löki, kes wasto tullep, tulgo sis kah, mis tulgo; ni ollewat temma kah nais ja lapset söimanut ja wäist, kirwest ja wikkati näudnut, agga ei mitte nimmetanut kelle tarwis temmal waia ollewat.
Kangro Els Uint tunnistaks kulno ollewat, kui Hendrik Leppik perremeest Mart Ilwest söimanut ja päle selle nugga perrinut ja näudnut, et Hendrik Lammasel otsa tehha sawat.
Reusse wanna rätsep Hans Ander es tean teist asja ei mitte tuninsteda kui üksi sedda, et Leppik igga mihhe nähhes enda mihhe liiket püksist tömmanut ja iggaühhel näidanut.
Wannamöisa Mats Ander wastus küskmese päle, et ta need ähwartamese sönnat ei mitte tahhelepandnut, sedda agga kül näinut et Löppik kui ta köidetut sanut enda mihhe liike püksist tömmanut ja küsknut, kas need ei mitte se nahkrihm ärrawötta ehk mahhalöigada tahhawat.
Et nüd Hendrik Löppik johni peaga puhha need tembut teinut sest sai
Möistetut
Et Hendrik Löppik 48 tunni wangitrahwiga trahwitut saas ja tullewe kohtopäwal, se on 8del Augustil sissetulles, et kinnipantut saas.
Se möistus sai kohhe kuulutut ja olliwat, kaibaja kui kaibatut sellega rahhul
J Lossmann eesistnik
Hiob Moor körwalistnik
Hans Perler abbi kohtomees
