Abia peakohtomees Peter Laas tulli kohtus ja kaibas, et temma seido pält tulewa Laatre-Welikste körtsi sanut ja säl es si äres kambres mönni sinna tulnut söbradega koos olnut ja Laatre tallitaja abbi Alliko Peter Tuim eddimilt ukse tagga söimu sönnat, nalja kassit ja kurradi nälja siat prukinut, sis uks wallaperrutanut taggumese tuppa sissitulnut, ennast wallatallitajas üllesandnut ja temma kast rahha näudnut, se jures ollewat tänna aggani russikuga laua päle perrutanut et aknet kellistanut ja tenima kah 2 körda sormega rinna alla l öhnut. Irmuge et te nud Peter Tuima käst peksa sawat, ollewat temma sis kah, et körtsimees eeskostjis olno rahawa läbbi ei mitte kohhe temma perremese päle temmal aappitulla sanut, westitaskus olnut 2 Rbl wällawötnut ja temma Alliko Peter Tuima ette laua päle pandnut, mis sis kah se läbbi, et Abia Lapsaare tallo ostja Jaan Kasse temmal appi tulnut ja Peter Tuima tohast wälla wiskanut seinnasammoti seisme jähnut. Et agga puhha, ni kui ta üllesandnut olewet sedda wöiwat temma Abia walla kohtomihhe Tirro Johann Märk, Leppasaare tallo ostja Jaan Kasse ha Kalba külla tallo rentniko Andres Jakobsoni tunnistuse läbbi töeks tehha.
Tirro Johann Märk sai se päle ettenäutut ja andis tunnistus, et Peter Tuim Laatre Welikse körtsis söimosönnat ja eddimelt ukse tagga prukinut, wällän Laas kurradi näljawarres ja kurrati näljankonn Laas sis ukse wasto perrutanut, et se walla läinut, tuppa sissitulnut, kus need koos olnut ja igga ühhe säl istjade käst perrinut kes ta ollewat, laua päle ni russikuge perrutanut, et anne laasit kellistanut, esmast Laatre walla tallitajas üllesandnut ja Laasi ette läinut ja temma käst rahha perrinut sönnadega "näida mul nällawarres, kas sul paljo rahha on" ja se jures Laasi 2 körda sörmega rinna all löhnut. Selle irmuga et Peter Tuim temmat pekswat, ollewat Laas sis kah enda westitask eest 2 Rubla wällawötnut ja Tuima ette laua päle pandnut, ja on se rahha sis se läbbi et Lapsaare Jaan Kasse Laasil appi läinut ja Tuima tohast wällawiskanut, kelle jures Peter Tuim wastopandnut ja Jaan Kasse kuub kattik tömmanut, laua päle seisme jähnut.
Kalba külla Andres Jakobson tunnistaks ni sammo, et Peter Tuim eddimelt ukse tagga söimanut, sis ukse wasto perrutanut, et uks lahti läinut, tuppa sissetulnut säl jälle söimusennat prukinut, ennast Laatre wallatallitajas üllesandnut, russikuge laua wasta perrutanut ja Laasi käst rahha näudnutm, sönnadega "kurradi nällakonn näida mul kas sul paljo rahha on" ja se jures Laasi kaks körda sörmega ninna all löhnut. Se päle ollewat sis Laas kah enda westitaskust 2 Rubla wällawötnut ja Tuima ette laua päle pandut, mis rahha sis kah se läbbi sinna sammo paigal seisme jähnut, et Lapsaare Jaan Kasse selle tülletsemel otsateinut ja Tuima tohast wallawiskanut.
3mas üllesantut tunnistus Lapsaare Jaan Kasse Abiast es olle ei mitte wastotulnut ja jäi se läbbi temma tunnistus ülleswötnut.
Alliko Peter Tuim kes 4 kässut selle kohtutükki perrast Laatre kohtus tulla wastopandno olli, sai tänna wahhiga kohtus tohdut ja söimas kohho sissinäudmesega kohtolauas istja kohtomeest Hendrik Lammas "röhwle suggulases, kes ei mitte temma õlle kohtomöistja olla wöiwat ja keddas ta lauast ärraminna pallus, et se agga ei mitte praigo puutuwat kohtomeeste läbbi temma tahtmese järrel tehtut sai ja se tehha ei mitte sühdi es olle, läks ta ilma lohat kohtotarrest wälla ja es kuula ei mitte temmal se perrast antut keelus. Se päle, et ei mitte kutsmese päle sissi es tulle, wahhega kohtotarres sissitohdut, andis temma küskmese päle temmal Peter Laasi kaibduse päle wastuda ollewat, wastuses, et temma sin kohtul ei mitte mingest wastus andwat, sest et temal se üks wihhakohhus ollewat, kes temma ülle ei mitte möista wöiwat ja läks se wastus järrel jälle ja ilma lohat kohtotarrest wälla. Körwas kohtorahwa wotmese tohas ollewat temma sis suurustanut, ja ähwertanut, et ta kahjut sawat, et temma eddimelt köidetut kähdega kohtarres sissikutsutut sanut, mis se käbbi ei mitte nähha olli, et temmal üks suur kassuk ülletemmatut olli et sis kah eestpoolt köit ei mitte nähha es on, muddo olles ta kohtopeegelt wötnut ja mahha pandnut, mis ähwertamise jutt Tirro Johann Märk ja Jurratimöisa karjamöisast Saunamöisa körtsirentnik Johann Möns sin kogokonna kohtul ülles anniwat ja käsut sawat. Weimati ollis weel üllesmärgeda, et Alliko Peter Tuim temmal tehtut küskmese päle, kas ta johno ollewat, et ta sin kohto ees nisugguse tembo tehwat ja kohhust ni ahwertawat peegel mahhawötta, se wastus andis, et ta ei mitte jahno ollewat ja sedda kah ei mitte kohhus tunnista wöiwat.
Möistus.
Et Peter Tuim teggo ja ähwertamese läbbi karta on, et ta kohto tarres sissitükki ja kohtopegelt mahha tömmas ja se läbbi Laatre koggokonna kohtul waimus ja puhha (jäu wöetut saale se protokoll Keisl Sillakohtul pallumesega sissisaadetut saas, sühdlast saduse järrel trahwida.
Hend. Lammas wannem körwalistnik
Mart Ilwes körwalistnik
H. Perler abbi kohtomees
Sisssaadetut Sillakohtul sel 22sel Septbr 1878
Abia peakohtomees Peter Laas tulli kohtus ja kaibas, et temma seido pält tulewa Laatre-Welikste körtsi sanut ja säl es si äres kambres mönni sinna tulnut söbradega koos olnut ja Laatre tallitaja abbi Alliko Peter Tuim eddimilt ukse tagga söimu sönnat, nalja kassit ja kurradi nälja siat prukinut, sis uks wallaperrutanut taggumese tuppa sissitulnut, ennast wallatallitajas üllesandnut ja temma kast rahha näudnut, se jures ollewat tänna aggani russikuga laua päle perrutanut et aknet kellistanut ja tenima kah 2 körda sormega rinna alla l öhnut. Irmuge et te nud Peter Tuima käst peksa sawat, ollewat temma sis kah, et körtsimees eeskostjis olno rahawa läbbi ei mitte kohhe temma perremese päle temmal aappitulla sanut, westitaskus olnut 2 Rbl wällawötnut ja temma Alliko Peter Tuima ette laua päle pandnut, mis sis kah se läbbi, et Abia Lapsaare tallo ostja Jaan Kasse temmal appi tulnut ja Peter Tuima tohast wälla wiskanut seinnasammoti seisme jähnut. Et agga puhha, ni kui ta üllesandnut olewet sedda wöiwat temma Abia walla kohtomihhe Tirro Johann Märk, Leppasaare tallo ostja Jaan Kasse ha Kalba külla tallo rentniko Andres Jakobsoni tunnistuse läbbi töeks tehha.
Tirro Johann Märk sai se päle ettenäutut ja andis tunnistus, et Peter Tuim Laatre Welikse körtsis söimosönnat ja eddimelt ukse tagga prukinut, wällän Laas kurradi näljawarres ja kurrati näljankonn Laas sis ukse wasto perrutanut, et se walla läinut, tuppa sissitulnut, kus need koos olnut ja igga ühhe säl istjade käst perrinut kes ta ollewat, laua päle ni russikuge perrutanut, et anne laasit kellistanut, esmast Laatre walla tallitajas üllesandnut ja Laasi ette läinut ja temma käst rahha perrinut sönnadega "näida mul nällawarres, kas sul paljo rahha on" ja se jures Laasi 2 körda sörmega rinna all löhnut. Selle irmuga et Peter Tuim temmat pekswat, ollewat Laas sis kah enda westitask eest 2 Rubla wällawötnut ja Tuima ette laua päle pandnut, ja on se rahha sis se läbbi et Lapsaare Jaan Kasse Laasil appi läinut ja Tuima tohast wällawiskanut, kelle jures Peter Tuim wastopandnut ja Jaan Kasse kuub kattik tömmanut, laua päle seisme jähnut.
Kalba külla Andres Jakobson tunnistaks ni sammo, et Peter Tuim eddimelt ukse tagga söimanut, sis ukse wasto perrutanut, et uks lahti läinut, tuppa sissetulnut säl jälle söimusennat prukinut, ennast Laatre wallatallitajas üllesandnut, russikuge laua wasta perrutanut ja Laasi käst rahha näudnutm, sönnadega "kurradi nällakonn näida mul kas sul paljo rahha on" ja se jures Laasi kaks körda sörmega ninna all löhnut. Se päle ollewat sis Laas kah enda westitaskust 2 Rubla wällawötnut ja Tuima ette laua päle pandut, mis rahha sis kah se läbbi sinna sammo paigal seisme jähnut, et Lapsaare Jaan Kasse selle tülletsemel otsateinut ja Tuima tohast wallawiskanut.
3mas üllesantut tunnistus Lapsaare Jaan Kasse Abiast es olle ei mitte wastotulnut ja jäi se läbbi temma tunnistus ülleswötnut.
Alliko Peter Tuim kes 4 kässut selle kohtutükki perrast Laatre kohtus tulla wastopandno olli, sai tänna wahhiga kohtus tohdut ja söimas kohho sissinäudmesega kohtolauas istja kohtomeest Hendrik Lammas "röhwle suggulases, kes ei mitte temma õlle kohtomöistja olla wöiwat ja keddas ta lauast ärraminna pallus, et se agga ei mitte praigo puutuwat kohtomeeste läbbi temma tahtmese järrel tehtut sai ja se tehha ei mitte sühdi es olle, läks ta ilma lohat kohtotarrest wälla ja es kuula ei mitte temmal se perrast antut keelus. Se päle, et ei mitte kutsmese päle sissi es tulle, wahhega kohtotarres sissitohdut, andis temma küskmese päle temmal Peter Laasi kaibduse päle wastuda ollewat, wastuses, et temma sin kohtul ei mitte mingest wastus andwat, sest et temal se üks wihhakohhus ollewat, kes temma ülle ei mitte möista wöiwat ja läks se wastus järrel jälle ja ilma lohat kohtotarrest wälla. Körwas kohtorahwa wotmese tohas ollewat temma sis suurustanut, ja ähwertanut, et ta kahjut sawat, et temma eddimelt köidetut kähdega kohtarres sissikutsutut sanut, mis se käbbi ei mitte nähha olli, et temmal üks suur kassuk ülletemmatut olli et sis kah eestpoolt köit ei mitte nähha es on, muddo olles ta kohtopeegelt wötnut ja mahha pandnut, mis ähwertamise jutt Tirro Johann Märk ja Jurratimöisa karjamöisast Saunamöisa körtsirentnik Johann Möns sin kogokonna kohtul ülles anniwat ja käsut sawat. Weimati ollis weel üllesmärgeda, et Alliko Peter Tuim temmal tehtut küskmese päle, kas ta johno ollewat, et ta sin kohto ees nisugguse tembo tehwat ja kohhust ni ahwertawat peegel mahhawötta, se wastus andis, et ta ei mitte jahno ollewat ja sedda kah ei mitte kohhus tunnista wöiwat.
Möistus.
Et Peter Tuim teggo ja ähwertamese läbbi karta on, et ta kohto tarres sissitükki ja kohtopegelt mahha tömmas ja se läbbi Laatre koggokonna kohtul waimus ja puhha (jäu wöetut saale se protokoll Keisl Sillakohtul pallumesega sissisaadetut saas, sühdlast saduse järrel trahwida.
Hend. Lammas wannem körwalistnik
Mart Ilwes körwalistnik
H. Perler abbi kohtomees
Sisssaadetut Sillakohtul sel 22sel Septbr 1878
