PROTOKOLL

Veski: Protokolliraamat (1878-1881)

LeidandmedEAA.1133.1.2
Kaader
94
95
96
Daatum12.09.1880
Protokolli teema12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud

Sel 12nel septbr 1880.

                           Man istsiwad Päkohtomees O Illak.

                                                    Kohtomees J Allexanderson

                                                            -  "  -   J. Keedus.

                                                   Koggokonnawanemb J Hargi

                                                       - do -      Nõumees    J Numa.

Sel tännätsel päiwal sai ette kutsutud Weskimõisa wallast Ida tallo perremees Johan Reinot, ja sai nõwwetud, mil wiisil, temma rehhe-tarrele sel 6tal septembril 1880. tulle kahjo om tulnud. Idta perremees Joh. Reinot ütlep, et tema arwap, et se tulle kahjo om tema tütrugu, Miina Wokki läbbi sündinud, üttegil tõisel wiisil, es wõi se sündida, selle et perran ahjo pallamist olli minno essä ütze weega ärrä kistutanu, ja perran ütse kistutamist om weel kats selsi kartowlid ahjon kütsetu ettimält om minno emmä kartowli ärrä kütsanu, ja päle om sullase naine Kristin Jürjenson kartowlid kütsanu, ütse kistotamine olli ärrä lõppetetu, kellä 2. ajal, ja essa tulli mõtsa arwata 1. tunni aja perrast, se om kellä 5. ajal läts tarre pallama. Kige eddimänne teedä andja olli se tütruk Miina Wok, kes minno emäle koa ja tarre wahhel olli wasta lännu, ja ei olle enne middagi üttelnu, kui jöbba 17. sammu maad emmä perran tarre pole olli taggasi astnu, emmä kutsmise päle, kes tälle lõuna oodet olli lubbbanu anda.

Idta tütruk Mina Wok, tulli ette, ja üttel, et minna ei olle selle tulle kahjo man suggugi süidlane, Johan Reinoti essä kistot tarren ütsi, mis minna immes pannen jobba mõtsan sullasele kõnneli, wõip olla et ta säält om tulnu, ne pahhantuse mes meil om olnu, ei puttu selle külgi, ne pahhanduse om olnu selle et perremees Johan Reinot minno ärrä om narnu, om meije pahhanduse olnuwad.

Idta sullane Johan Jürjenson üttel, et se tarre es wõi mitte neist üstest pallama minnä, ütse olliwa korstna kõrwal maan, ja es olle mitte tuld küllen, ja neid ütsi olli arwata 3. toopi, ja sedda olli arwata rohkemb 1. tund aigo, perran ütse kistutamist, kui tarre pallama läts, pallamine allust ahjo perrä poolt küllest attusen. Kost se tulli walla om päsnu ei wõi ma ka üttelda, ja ahhi, olli meil ilm wiggata, säält ta es wõi kül mitte minnä.

Idta tallo sullane Jürri Allew, üttel, et ta om sedda nännu, et tütruk, ja perremehhe emmä saisiwa koa, ja tarre wahhel murru pääl ja kõnneliwa, ja naksiwa tarre pole astma, kõrwo kui na tarre kottale saiwa sis ma es näe kumb neist een, wai tagga läts, kuli ennegi, et üts naiste rahwas õigas, tarre pallas. Kost tulli walla päsnu, ei tija ka minna üttelda,

Idta sullase, Jürri Allewi naine Annu, üttel, et enne tarre pallama minnekit näi minna, et tütruk tulli wöruse uksest wälja, ja läts koa pole alla kullelden tarre tottal, ja kui ta tarrest möda sai, sis nakkas wirgembide astma, ja tulliwa warsti jälle koa poolt tallo emmaga taggasi, ja sis kui ta warjoallutse kottale sai, üttel ta kulle tarre pallap, räkkin om tarren

Idta sullase naine Kristin Jürjentson, üttel, et kui minna kartowlid kütsasi sis olli tarre selge ja puhhas, ja jäi ka minnust selges mõnni paar ütsekest olli ennegi ahjo perrän, Agga perrän minno tarrest tullemist es lä mitte poolt tundi aigo, kui tarre pallama läts, Agga tütruk olli röökja tarre pallas. Agga suur tülli wai pahhandus olli neil allati, perremehhega.

Perremehhe emma üttel, et tütruk om, temale koa pool minnen murru pääl wasta tullu, ja olliwa õkwa säält ümbre käändnuwa, ja tarre poole taggasi käändnuwa. 

Kohhos om mõistnu Nõukoggo arwamisega ütten arwon ja nõun, et Idta tallu perremees Johan Reinot peap selle tallo rehhetarre ja kammerde ja keige ülle-ültse ülles ehhituse meistre palkas 150. r (ütssaddawiiskümendruplat, masma) nimelt selle perrast, et tem(m)ä essä Jürri Reinot, enne pallama minekit om ützi kistotanu ja om arwatu, et selle läbbi om se kahjo tulnu,

                                                  Päkohtomees O Illak  XXX

                                                   Kohtomees. J. Allexanderson  XXX

                                                          -  "  -    J. Keedus.  XXX

                                                  Wallawanemb   J. Hargi  XXX

                                                  Wölmonder- A. Sootla  XXX

                                                1. Nõumees - J. Numa  XXX

                                                2.  -  "  -         J. Ellen  XXX

Sel 12nel septbr 1880.

                           Man istsiwad Päkohtomees O Illak.

                                                    Kohtomees J Allexanderson

                                                            -  "  -   J. Keedus.

                                                   Koggokonnawanemb J Hargi

                                                       - do -      Nõumees    J Numa.

Sel tännätsel päiwal sai ette kutsutud Weskimõisa wallast Ida tallo perremees Johan Reinot, ja sai nõwwetud, mil wiisil, temma rehhe-tarrele sel 6tal septembril 1880. tulle kahjo om tulnud. Idta perremees Joh. Reinot ütlep, et tema arwap, et se tulle kahjo om tema tütrugu, Miina Wokki läbbi sündinud, üttegil tõisel wiisil, es wõi se sündida, selle et perran ahjo pallamist olli minno essä ütze weega ärrä kistutanu, ja perran ütse kistutamist om weel kats selsi kartowlid ahjon kütsetu ettimält om minno emmä kartowli ärrä kütsanu, ja päle om sullase naine Kristin Jürjenson kartowlid kütsanu, ütse kistotamine olli ärrä lõppetetu, kellä 2. ajal, ja essa tulli mõtsa arwata 1. tunni aja perrast, se om kellä 5. ajal läts tarre pallama. Kige eddimänne teedä andja olli se tütruk Miina Wok, kes minno emäle koa ja tarre wahhel olli wasta lännu, ja ei olle enne middagi üttelnu, kui jöbba 17. sammu maad emmä perran tarre pole olli taggasi astnu, emmä kutsmise päle, kes tälle lõuna oodet olli lubbbanu anda.

Idta tütruk Mina Wok, tulli ette, ja üttel, et minna ei olle selle tulle kahjo man suggugi süidlane, Johan Reinoti essä kistot tarren ütsi, mis minna immes pannen jobba mõtsan sullasele kõnneli, wõip olla et ta säält om tulnu, ne pahhantuse mes meil om olnu, ei puttu selle külgi, ne pahhanduse om olnu selle et perremees Johan Reinot minno ärrä om narnu, om meije pahhanduse olnuwad.

Idta sullane Johan Jürjenson üttel, et se tarre es wõi mitte neist üstest pallama minnä, ütse olliwa korstna kõrwal maan, ja es olle mitte tuld küllen, ja neid ütsi olli arwata 3. toopi, ja sedda olli arwata rohkemb 1. tund aigo, perran ütse kistutamist, kui tarre pallama läts, pallamine allust ahjo perrä poolt küllest attusen. Kost se tulli walla om päsnu ei wõi ma ka üttelda, ja ahhi, olli meil ilm wiggata, säält ta es wõi kül mitte minnä.

Idta tallo sullane Jürri Allew, üttel, et ta om sedda nännu, et tütruk, ja perremehhe emmä saisiwa koa, ja tarre wahhel murru pääl ja kõnneliwa, ja naksiwa tarre pole astma, kõrwo kui na tarre kottale saiwa sis ma es näe kumb neist een, wai tagga läts, kuli ennegi, et üts naiste rahwas õigas, tarre pallas. Kost tulli walla päsnu, ei tija ka minna üttelda,

Idta sullase, Jürri Allewi naine Annu, üttel, et enne tarre pallama minnekit näi minna, et tütruk tulli wöruse uksest wälja, ja läts koa pole alla kullelden tarre tottal, ja kui ta tarrest möda sai, sis nakkas wirgembide astma, ja tulliwa warsti jälle koa poolt tallo emmaga taggasi, ja sis kui ta warjoallutse kottale sai, üttel ta kulle tarre pallap, räkkin om tarren

Idta sullase naine Kristin Jürjentson, üttel, et kui minna kartowlid kütsasi sis olli tarre selge ja puhhas, ja jäi ka minnust selges mõnni paar ütsekest olli ennegi ahjo perrän, Agga perrän minno tarrest tullemist es lä mitte poolt tundi aigo, kui tarre pallama läts, Agga tütruk olli röökja tarre pallas. Agga suur tülli wai pahhandus olli neil allati, perremehhega.

Perremehhe emma üttel, et tütruk om, temale koa pool minnen murru pääl wasta tullu, ja olliwa õkwa säält ümbre käändnuwa, ja tarre poole taggasi käändnuwa. 

Kohhos om mõistnu Nõukoggo arwamisega ütten arwon ja nõun, et Idta tallu perremees Johan Reinot peap selle tallo rehhetarre ja kammerde ja keige ülle-ültse ülles ehhituse meistre palkas 150. r (ütssaddawiiskümendruplat, masma) nimelt selle perrast, et tem(m)ä essä Jürri Reinot, enne pallama minekit om ützi kistotanu ja om arwatu, et selle läbbi om se kahjo tulnu,

                                                  Päkohtomees O Illak  XXX

                                                   Kohtomees. J. Allexanderson  XXX

                                                          -  "  -    J. Keedus.  XXX

                                                  Wallawanemb   J. Hargi  XXX

                                                  Wölmonder- A. Sootla  XXX

                                                1. Nõumees - J. Numa  XXX

                                                2.  -  "  -         J. Ellen  XXX