Anu Holtsmann, nöumeheks Hans Holtsmann, astus ette ja kaebas: tema söitnud 20 Webruaril s.a. noore hobusega üksinda kodust wälja, tee peal tulnud temale wiis kuni kuus meest ühe ree peale karjudes järgi söites kui piitsaga laamida, mis peale tema noor hobune jooksma hakanud ja tema ära hirmunud kui kahe kuu wanaduse ihuliku seemne sell sammal korral ära kaotanud ja need hirmutajad on olnud nimelt Karl Saarepera, Peter Preeden, Juhan Ojasuu, Jaan Martenson kui Hans Preeden ja Jüri Winnal kelle wiimse kahe elu kohtasid tema ei täädwat üles anda ja wöiwat seda hirmutamist tunnistada Märt Tammann kui nöudwat tema seda kahju tasumist tohtre juures käimise ja rohtude eest 50 rubla.
Karl Saarepera wastas eesseiswa kaebtuse peale: nemad ei olewat midagit karjunud ega hirmutanud waid küll ühest naesest mööda söitnud kelle hobune jooksma hakanud, mis naene körwale tömmanud ja kohe seisma jäänud.
Peter Preeden wastas just niisama.
Jaan Martenson wastas nii samma.
Juhan Ojasuu wastas: Muud karjumist pole tema kuulnud, kui Jüri Winnal on mööda söites häält teinud: euh.
Märt Tammann tunnistawat nimetatud mehed küll on naesest mööda söites häält teinud, euh, ka naese hobune on jooksma hakanud, piitsaga peksmist wöi laomist pole ta näinud.
Et eesseiswa kahe kaebatawa elu kohad täädmata ja kaebaja ka nüid neid ei täädnud üles anda sai
Otsus
Anu Holtsmann oma kaebtuse kui nöudmisega rahule sundida, et hirmutamise üle midagit täijeliku tunnistust ei ole ka täädmata kas tema midagit wiga saanud.
See otsus sai kuulutud ja kaebajal nöudmiselt appelatsioni lubatud.
Pääkohtumees:
Kohtumees:
Kohtumees:
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Anu Holtsmann, nöumeheks Hans Holtsmann, astus ette ja kaebas: tema söitnud 20 Webruaril s.a. noore hobusega üksinda kodust wälja, tee peal tulnud temale wiis kuni kuus meest ühe ree peale karjudes järgi söites kui piitsaga laamida, mis peale tema noor hobune jooksma hakanud ja tema ära hirmunud kui kahe kuu wanaduse ihuliku seemne sell sammal korral ära kaotanud ja need hirmutajad on olnud nimelt Karl Saarepera, Peter Preeden, Juhan Ojasuu, Jaan Martenson kui Hans Preeden ja Jüri Winnal kelle wiimse kahe elu kohtasid tema ei täädwat üles anda ja wöiwat seda hirmutamist tunnistada Märt Tammann kui nöudwat tema seda kahju tasumist tohtre juures käimise ja rohtude eest 50 rubla.
Karl Saarepera wastas eesseiswa kaebtuse peale: nemad ei olewat midagit karjunud ega hirmutanud waid küll ühest naesest mööda söitnud kelle hobune jooksma hakanud, mis naene körwale tömmanud ja kohe seisma jäänud.
Peter Preeden wastas just niisama.
Jaan Martenson wastas nii samma.
Juhan Ojasuu wastas: Muud karjumist pole tema kuulnud, kui Jüri Winnal on mööda söites häält teinud: euh.
Märt Tammann tunnistawat nimetatud mehed küll on naesest mööda söites häält teinud, euh, ka naese hobune on jooksma hakanud, piitsaga peksmist wöi laomist pole ta näinud.
Et eesseiswa kahe kaebatawa elu kohad täädmata ja kaebaja ka nüid neid ei täädnud üles anda sai
Otsus
Anu Holtsmann oma kaebtuse kui nöudmisega rahule sundida, et hirmutamise üle midagit täijeliku tunnistust ei ole ka täädmata kas tema midagit wiga saanud.
See otsus sai kuulutud ja kaebajal nöudmiselt appelatsioni lubatud.
Pääkohtumees:
Kohtumees:
Kohtumees:
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
