PROTOKOLL

Suure-Kõpu: Protokolliraamat (1881-1882)

LeidandmedEAA.3676.1.20
Kaader
180
181
Daatum09.09.1883
Protokolli number150
Protokolli teema2. Varalised tehingud; 4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Th. Heindrichsen Kirjutaja
Andres Ekbaum Peakohtumees
Peet Amann Kohtumees
Tönis Bauer Kohtumees

Hendrik Meet Suurest-Köppust, nöumeheks Tönis Friedrichson, astus kohtu ette ja nöudis oma poja Hans Meet käest järelseiswad nöudmised ja tema läbi saanud kahjud:

1. Kuus aastad, iga aasta wakamaa lina maas olnud a 70 rubla wakamaa - 420 rbla

2. Neli aastad iga aasta kaks wakamaad lina maas olnud a 50 rubla - 400 "

3. Neli aastad riide teinud pääraha maksnud, jalatsid annud ja weel muud.

4. Neli aastad on kolm lammast ja lehm talu pöhu peal olnud.

5. Hansul pulmad teinud millega kahju saanud - 150 rbla

6. Kahed lapse ristsed teinud - 100 "

7. Neli aastad naise ja laste söök ja laste hoidja üles pidamine - 200 "

8. Kolme ühe poole aastase härja müija annud - 35 "

9. Et poeg Hans pole hobuste wahti läinud ja kaks hobust ärawarastatud kahju - 200 "

10. Hans olewat tema öemehe käest 100 rubla laenanud tema (isa) wastutamise all kellest ta keiges 25 rubla tagasi maksnud ja 75 rbla praegu wölgu olewat ja öemees nüid seda raha nöudwat.

Peale selle nöudis Hendrik Meet maha kirjutada, et poeg Hans temaga kohut hakanud käima, pärast tema surma lapse öigusest ja waranduse pärimisest ilma jäeb.

Hans Meet Weiksest-Köppust wastas eesseiswa isa nöudmiste ja kaebtuse peale:

1. Neli aastad olewat tema küll kui isa juures pois olnud üks wakamaa lina palgaks maha külitud saanud aga mitte 6 aastad, ka ei olewat keegi wakaamaast 70 rubla wälja teinud weel wähem tema.

2. Neli aastad olewat ta ka kaks wakka linaseemet külitud saanud, siis pole aga muud palka olnud.

3. Esimene neli aastad kui pois mees olnud on küll isa tema eest pääraha maksnud ja ka pastlad annud kolm paari üle kahe aasta, riiet pole aga wiimsel neljal aastal saanud waid naene teinud ise riide.

4. Neli aastad on küll lehm ja kolm lammast talu pöhu peal olnud, tema naene on aga selle eest talu teeninud.

5. Pulmad on isa ise oma hää tahtmise järgi teinud, siiski olewat tema ise pulma wiinad toonud.

6. Ristsid pole tema sugugi teha tahtnud, waid wanemad on ise wägisi omalt poolt teinud ja tema olewat ise omalt poolt ölle ja wiina ostnud.

7. Tema naene on siis talu täijeste teeninud kui talust söögi saanud, on ka tema lapsed alles imejad kui weiksed olnud kui pole talu poolt hoidjad juure pantud.

8. Tema olewat ise ühe järg wasika omale kasu jaoks ostnud, kes kaks aastad talu pöhu peal olnud siis ise sööda peale annud ja oma kuluga toitnud.

9. Et isa hobusad tema süi läbi ärawarastatud olewat tema kohta üks suur teotus ja kuidas wiisi söiwat isa seda töentada.

10. Oma tädimehe käest olewat tema küll sada rubla laenanud kellest praegu 75 rubla wölgu ja mis ta isa ära makswat.

Isa olewat temale ka talu öiguse lubanud ja kui ta seda temale annab siis tema midagit palka ei nöudwat, mis pöhjusel isa teda aga lapse öigusest ära lükab on temal tundmata.

Otsus

Hendrik Meet nöudmistega oma poja Hans Meet käest mis siit kogukonna kohtu otsuse järgi 7 Aprillist s.a. et No 55 juba palga pärast seletud, niisamma kogukonna kohtu ees 24 Märtsist s.a. No 41 lapse öiguse maha kirjutamise pärast, kui pulma ja ristse tegemise kahju nöudmisega mis wanemate oma hea tahtmise järgi sündinud ja naese kui laste söögi kulu arwamisega et naene teeninud ja lapsed alles imejad olnud, ka seda ei wöi töentada et Hansu süi läbi hobusad ärawarastatud - rahule sundida.

Hans Meet maksab aga isale kahe aasta härja söögi raha 10 rubla ja jäeb Hansul oma tädimehele maksetaw wölg 75 rubla isa peale kui saab ühte kokku härja söögi rahaga 85 rubla isal Hansul makstawast summast Keiserliku IV Pärnumaa Kihelkonna Kohtu kindlaks jäänud otsuse järgi maha arwatud.

See otsus sai kuulutatud, mis peale Hendrik Meet appelatsioni nöudis, temal ka lubatud sai.

Hendrik Meet Suurest-Köppust, nöumeheks Tönis Friedrichson, astus kohtu ette ja nöudis oma poja Hans Meet käest järelseiswad nöudmised ja tema läbi saanud kahjud:

1. Kuus aastad, iga aasta wakamaa lina maas olnud a 70 rubla wakamaa - 420 rbla

2. Neli aastad iga aasta kaks wakamaad lina maas olnud a 50 rubla - 400 "

3. Neli aastad riide teinud pääraha maksnud, jalatsid annud ja weel muud.

4. Neli aastad on kolm lammast ja lehm talu pöhu peal olnud.

5. Hansul pulmad teinud millega kahju saanud - 150 rbla

6. Kahed lapse ristsed teinud - 100 "

7. Neli aastad naise ja laste söök ja laste hoidja üles pidamine - 200 "

8. Kolme ühe poole aastase härja müija annud - 35 "

9. Et poeg Hans pole hobuste wahti läinud ja kaks hobust ärawarastatud kahju - 200 "

10. Hans olewat tema öemehe käest 100 rubla laenanud tema (isa) wastutamise all kellest ta keiges 25 rubla tagasi maksnud ja 75 rbla praegu wölgu olewat ja öemees nüid seda raha nöudwat.

Peale selle nöudis Hendrik Meet maha kirjutada, et poeg Hans temaga kohut hakanud käima, pärast tema surma lapse öigusest ja waranduse pärimisest ilma jäeb.

Hans Meet Weiksest-Köppust wastas eesseiswa isa nöudmiste ja kaebtuse peale:

1. Neli aastad olewat tema küll kui isa juures pois olnud üks wakamaa lina palgaks maha külitud saanud aga mitte 6 aastad, ka ei olewat keegi wakaamaast 70 rubla wälja teinud weel wähem tema.

2. Neli aastad olewat ta ka kaks wakka linaseemet külitud saanud, siis pole aga muud palka olnud.

3. Esimene neli aastad kui pois mees olnud on küll isa tema eest pääraha maksnud ja ka pastlad annud kolm paari üle kahe aasta, riiet pole aga wiimsel neljal aastal saanud waid naene teinud ise riide.

4. Neli aastad on küll lehm ja kolm lammast talu pöhu peal olnud, tema naene on aga selle eest talu teeninud.

5. Pulmad on isa ise oma hää tahtmise järgi teinud, siiski olewat tema ise pulma wiinad toonud.

6. Ristsid pole tema sugugi teha tahtnud, waid wanemad on ise wägisi omalt poolt teinud ja tema olewat ise omalt poolt ölle ja wiina ostnud.

7. Tema naene on siis talu täijeste teeninud kui talust söögi saanud, on ka tema lapsed alles imejad kui weiksed olnud kui pole talu poolt hoidjad juure pantud.

8. Tema olewat ise ühe järg wasika omale kasu jaoks ostnud, kes kaks aastad talu pöhu peal olnud siis ise sööda peale annud ja oma kuluga toitnud.

9. Et isa hobusad tema süi läbi ärawarastatud olewat tema kohta üks suur teotus ja kuidas wiisi söiwat isa seda töentada.

10. Oma tädimehe käest olewat tema küll sada rubla laenanud kellest praegu 75 rubla wölgu ja mis ta isa ära makswat.

Isa olewat temale ka talu öiguse lubanud ja kui ta seda temale annab siis tema midagit palka ei nöudwat, mis pöhjusel isa teda aga lapse öigusest ära lükab on temal tundmata.

Otsus

Hendrik Meet nöudmistega oma poja Hans Meet käest mis siit kogukonna kohtu otsuse järgi 7 Aprillist s.a. et No 55 juba palga pärast seletud, niisamma kogukonna kohtu ees 24 Märtsist s.a. No 41 lapse öiguse maha kirjutamise pärast, kui pulma ja ristse tegemise kahju nöudmisega mis wanemate oma hea tahtmise järgi sündinud ja naese kui laste söögi kulu arwamisega et naene teeninud ja lapsed alles imejad olnud, ka seda ei wöi töentada et Hansu süi läbi hobusad ärawarastatud - rahule sundida.

Hans Meet maksab aga isale kahe aasta härja söögi raha 10 rubla ja jäeb Hansul oma tädimehele maksetaw wölg 75 rubla isa peale kui saab ühte kokku härja söögi rahaga 85 rubla isal Hansul makstawast summast Keiserliku IV Pärnumaa Kihelkonna Kohtu kindlaks jäänud otsuse järgi maha arwatud.

See otsus sai kuulutatud, mis peale Hendrik Meet appelatsioni nöudis, temal ka lubatud sai.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS