Krimanni Koggokonna kohtus 17 Mai 1874.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et Soldat Juhan Päiw ei lasseb mitte sedda mõisa ma kohta põldo harrida mis koggokonna kohhus 24mal Aprilil Temma käest olli ärra wõtnud nink Mõisa wallitsuse kässo peale Jaak Kallioni kätte ärra andnud, nink olli 16mal Mail Jaak Kallioni keige hobbestega sealt põllo pealt tööst ärra aijanud nink ka Kallioni kue lõhki tõmbanud ja üttelnud et Temma agga isse selle ma perremees ja Herra on.
Wälja teninud Soldat Juhan Päiw tulli ette ja ütles: Mõisa Herra egga ka koggokonna kohhus ei tohhib keddagit minno põllo peale tööle saata egga ka sedda maad minno käest ärra wõtta sest minna ollen selle maa eest Kronud teninud ja ei lassen keddagit omma põllo peale töle tulla ja kui minnol ello sissen on tahhan ma wimatse werre tilgani surmani iggale üttele wasto panda kes agga julgeb minno põllo peale töle tulla.
Otsus
Keiserliko 4ma Tarto Kihhelkonna kohto kirja peale mis s.a. 17 April sub № 1426 kirjutud olli koggokonna kohhus kaks korda selle wälja teninud Soldat Johan Päewale se kõwwa käsk andnud et Temma se Maakoht mis Temma käes seie sadik pruki olnud peab Mõisawallitsuse tahtmise perra Jaak Kallionile ärra andma nink ei tohhib mitte sedda maad keelda Jaak Kallionil harrimast kellele Mõisawallitsus on andnud, agga Juhan Päewa wastus olli igga kord koggokonna kohtule et Temma sedda maad ei annab ja tapleb kunni wimatse werre tilgani kes agga Temma põllo peale peaks julgema töle tulla.
Mõistus: Et Juhan Päiw Koggokonna kohto käsko mitte ei pelga ja sedda maad wäggiwaldsel kombel enda käes tahhab piddada nink ähwardab tappelda kunni surmani kes sedda maad Temma käest lähheb ärra wõtma ehk sinna põllo peale töle lähheb. Selle peale sadab se allam koggokonna kohhus Johan Päewa omma wäggiwaldse wõimusse perrast Keiserliko Silla kohto trahwimisse wõi ülle kullemise alla.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jürri Bragli XXX
Kohtomees Juhan Semen XXX
Wallawanem Johan Otti XXX
Krimanni Koggokonna kohtus 17 Mai 1874.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et Soldat Juhan Päiw ei lasseb mitte sedda mõisa ma kohta põldo harrida mis koggokonna kohhus 24mal Aprilil Temma käest olli ärra wõtnud nink Mõisa wallitsuse kässo peale Jaak Kallioni kätte ärra andnud, nink olli 16mal Mail Jaak Kallioni keige hobbestega sealt põllo pealt tööst ärra aijanud nink ka Kallioni kue lõhki tõmbanud ja üttelnud et Temma agga isse selle ma perremees ja Herra on.
Wälja teninud Soldat Juhan Päiw tulli ette ja ütles: Mõisa Herra egga ka koggokonna kohhus ei tohhib keddagit minno põllo peale tööle saata egga ka sedda maad minno käest ärra wõtta sest minna ollen selle maa eest Kronud teninud ja ei lassen keddagit omma põllo peale töle tulla ja kui minnol ello sissen on tahhan ma wimatse werre tilgani surmani iggale üttele wasto panda kes agga julgeb minno põllo peale töle tulla.
Otsus
Keiserliko 4ma Tarto Kihhelkonna kohto kirja peale mis s.a. 17 April sub № 1426 kirjutud olli koggokonna kohhus kaks korda selle wälja teninud Soldat Johan Päewale se kõwwa käsk andnud et Temma se Maakoht mis Temma käes seie sadik pruki olnud peab Mõisawallitsuse tahtmise perra Jaak Kallionile ärra andma nink ei tohhib mitte sedda maad keelda Jaak Kallionil harrimast kellele Mõisawallitsus on andnud, agga Juhan Päewa wastus olli igga kord koggokonna kohtule et Temma sedda maad ei annab ja tapleb kunni wimatse werre tilgani kes agga Temma põllo peale peaks julgema töle tulla.
Mõistus: Et Juhan Päiw Koggokonna kohto käsko mitte ei pelga ja sedda maad wäggiwaldsel kombel enda käes tahhab piddada nink ähwardab tappelda kunni surmani kes sedda maad Temma käest lähheb ärra wõtma ehk sinna põllo peale töle lähheb. Selle peale sadab se allam koggokonna kohhus Johan Päewa omma wäggiwaldse wõimusse perrast Keiserliko Silla kohto trahwimisse wõi ülle kullemise alla.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jürri Bragli XXX
Kohtomees Juhan Semen XXX
Wallawanem Johan Otti XXX
