Riseperre walla kohhus olli kohto korra pärrast walla kohto maiasse kokko tulnud, ja koho ette sai se Riseperre mõisa wallitsusse kaebtusse kirri loetud, mis sel 5. Januari k. p. 1880 aastal No 1 al kohtusse sisse antud, ja selletada pallutud, nende Riseperre perremeeste wahhel, kes metsa warrastanud.
Mõisa kaebtusse kirri käib nenda:
1) Wirro kulla Mäe Jurri Simson on metsa warrastanud: üks kusepu 5 sulda pitk, kanno pealt 15 tolli, ja ladwast 4 tolli paks läbbi mõeta.
2) Wirro kulla Tuliko Jaan, 2 kuse puud 4 sülda pitkad, kanno pealt 12 tolli ja ja ladwast 4 tolli paks.
3) Hie Hans Kruus, 1 kasse pu 7 sülda pitk 10 tolli känno pealt ja 4 tolli ladw paks. - üks kuse pu 4 sülda pitk, 12 tolli känd, 4 tolli ladw paks. üks männi pu 4 sülda pitk 15 tolli känd ja 5 tolli ladw paks.
4) Pruli Willem Simbach, 2 kuuske 10 tolli känd ja üks kuusk 9 tolli känd paks
5) Lüsi Hans Wicht, kaks kuse puud 10 tolli känno pealt paksud.
6) Sütsi Juhhan metsa warrastanud, ehk keeldud kohhast raiunud:
| 5 kuse puud |
9 tolli känno pealt paksud |
| 2 " " |
6 " " " " |
| 4 " " |
7 " " " " |
| 1 " " |
8 " " " " |
| 1 " " |
13 " " " " |
| 1 " " |
11 " " " " |
| 4 " " |
12 " " " " |
| 1 " " |
15 " " " " |
| 1 " " |
10 " " " " |
| 3 " " |
5 " " " " |
ja 1 mänd 7 sülda pitk ja kanno pealt 17 tolli ja ladwast 5 tolli paks läbbi mõeta
Sellepärrast pallub mõisa wallitsus et üllewal nimmetud walla kohhus need siin üllemal tähhantud innimessed kes metsa warrastanud ehk ilma mõisa lubbata raijonud, omma kohto ette kutsub ja sadust möda trahwib, nenda et wähhämast üks rubla igga känno pealt peawad maksma trahwi.
1) Kohto ette sai kutsudud Wirrokülla Mäe perremees Jürri Simson, ja sai temmale mõisawallitsusse kaebtus ette loetud. Jürri Simson ütleb selle wasto, et temma polle sedda kuse puud mitte warrastanud.
Kohhus ei mõistnud tedda trahwi alla.
2) Tuliko Jaani naene An Reinberg astus kohto ette, ja temmale sai se mõisa wallitsusse kaebtus ette loetud.
Sellepärrast olli naene kohto ette tulnud, et mees pool lolli ja haige on.
Temma naene ütleb selle wasto, et minno mees kes pool lolli on, polle mitte need 2 kuse puud warrastanud.
Kohhus ei mõistnud tedda trahwi alla, sellepärrast et selget tunnistust ei olnud.
3) Hie Hans Kruus pudus kohto eest
Kohhus mõistis, et peab eestullewa kohto päwal kohto ette kutsutud sama
4) Pruli Willem Simbach astus kohto ette ja temmale sai mõisa wallitsusse kaebtus ette loetud.
Pruli Willem Simbach tunnistas sedda kaebtust tõe ollewad.
Kohhus mõistis, et Willem Simbach peab 2 rbl. trahwi maksma mõisa wallitsusele, mis temma tö pawadega mõisa lubbas ärramaksa, ja 50 kop peab temma walla laeka maksma.
5) Lüsi Hans Wicht pudus kohto eest.
Kohhus mõistis, et temma peab eestullewa kohto päwal kohto ette kutsutud sama.
6) Sütsi Juhhan Kraut astus kohto ette, ja temmale sai mõisa wallitsuse kaebtus ette loetud.
Juhhan Kraut tunnistab selle kaebtuse wasta, et temma polle mitte need puud warrastanud, waid mõisa wallitsus on temmale need puud lubbanud warrawa postideks ja laudadeks, agga ni paljo on sedda wahhet, et ma teisest kohhast raiunud, kui lubbatud olli.
Kohhus mõistis, et Juhhan Kraut selle läbbi süi allune on, et temma teisest kohhast on raiunud, ja mitte sealt, kus lubbatud olli; peab temma igga känno pealt üks süld puid Jürri päwaks 1880 a. walmis raiuma, se on: 24 sülda arsina pitkusid okkas puid, seitsme jallased süllad. Peale selle 50 kop. walla laeka trahwi maksma.
Kohtowannem Tõnno Ruben XXX
Kõrwamehhed Juhhan Tamberg XXX
" " Juhhan Ulmenthal XXX
Kirjotaja P. Matsar [allkiri]
Riseperre walla kohhus olli kohto korra pärrast walla kohto maiasse kokko tulnud, ja koho ette sai se Riseperre mõisa wallitsusse kaebtusse kirri loetud, mis sel 5. Januari k. p. 1880 aastal No 1 al kohtusse sisse antud, ja selletada pallutud, nende Riseperre perremeeste wahhel, kes metsa warrastanud.
Mõisa kaebtusse kirri käib nenda:
1) Wirro kulla Mäe Jurri Simson on metsa warrastanud: üks kusepu 5 sulda pitk, kanno pealt 15 tolli, ja ladwast 4 tolli paks läbbi mõeta.
2) Wirro kulla Tuliko Jaan, 2 kuse puud 4 sülda pitkad, kanno pealt 12 tolli ja ja ladwast 4 tolli paks.
3) Hie Hans Kruus, 1 kasse pu 7 sülda pitk 10 tolli känno pealt ja 4 tolli ladw paks. - üks kuse pu 4 sülda pitk, 12 tolli känd, 4 tolli ladw paks. üks männi pu 4 sülda pitk 15 tolli känd ja 5 tolli ladw paks.
4) Pruli Willem Simbach, 2 kuuske 10 tolli känd ja üks kuusk 9 tolli känd paks
5) Lüsi Hans Wicht, kaks kuse puud 10 tolli känno pealt paksud.
6) Sütsi Juhhan metsa warrastanud, ehk keeldud kohhast raiunud:
| 5 kuse puud |
9 tolli känno pealt paksud |
| 2 " " |
6 " " " " |
| 4 " " |
7 " " " " |
| 1 " " |
8 " " " " |
| 1 " " |
13 " " " " |
| 1 " " |
11 " " " " |
| 4 " " |
12 " " " " |
| 1 " " |
15 " " " " |
| 1 " " |
10 " " " " |
| 3 " " |
5 " " " " |
ja 1 mänd 7 sülda pitk ja kanno pealt 17 tolli ja ladwast 5 tolli paks läbbi mõeta
Sellepärrast pallub mõisa wallitsus et üllewal nimmetud walla kohhus need siin üllemal tähhantud innimessed kes metsa warrastanud ehk ilma mõisa lubbata raijonud, omma kohto ette kutsub ja sadust möda trahwib, nenda et wähhämast üks rubla igga känno pealt peawad maksma trahwi.
1) Kohto ette sai kutsudud Wirrokülla Mäe perremees Jürri Simson, ja sai temmale mõisawallitsusse kaebtus ette loetud. Jürri Simson ütleb selle wasto, et temma polle sedda kuse puud mitte warrastanud.
Kohhus ei mõistnud tedda trahwi alla.
2) Tuliko Jaani naene An Reinberg astus kohto ette, ja temmale sai se mõisa wallitsusse kaebtus ette loetud.
Sellepärrast olli naene kohto ette tulnud, et mees pool lolli ja haige on.
Temma naene ütleb selle wasto, et minno mees kes pool lolli on, polle mitte need 2 kuse puud warrastanud.
Kohhus ei mõistnud tedda trahwi alla, sellepärrast et selget tunnistust ei olnud.
3) Hie Hans Kruus pudus kohto eest
Kohhus mõistis, et peab eestullewa kohto päwal kohto ette kutsutud sama
4) Pruli Willem Simbach astus kohto ette ja temmale sai mõisa wallitsusse kaebtus ette loetud.
Pruli Willem Simbach tunnistas sedda kaebtust tõe ollewad.
Kohhus mõistis, et Willem Simbach peab 2 rbl. trahwi maksma mõisa wallitsusele, mis temma tö pawadega mõisa lubbas ärramaksa, ja 50 kop peab temma walla laeka maksma.
5) Lüsi Hans Wicht pudus kohto eest.
Kohhus mõistis, et temma peab eestullewa kohto päwal kohto ette kutsutud sama.
6) Sütsi Juhhan Kraut astus kohto ette, ja temmale sai mõisa wallitsuse kaebtus ette loetud.
Juhhan Kraut tunnistab selle kaebtuse wasta, et temma polle mitte need puud warrastanud, waid mõisa wallitsus on temmale need puud lubbanud warrawa postideks ja laudadeks, agga ni paljo on sedda wahhet, et ma teisest kohhast raiunud, kui lubbatud olli.
Kohhus mõistis, et Juhhan Kraut selle läbbi süi allune on, et temma teisest kohhast on raiunud, ja mitte sealt, kus lubbatud olli; peab temma igga känno pealt üks süld puid Jürri päwaks 1880 a. walmis raiuma, se on: 24 sülda arsina pitkusid okkas puid, seitsme jallased süllad. Peale selle 50 kop. walla laeka trahwi maksma.
Kohtowannem Tõnno Ruben XXX
Kõrwamehhed Juhhan Tamberg XXX
" " Juhhan Ulmenthal XXX
Kirjotaja P. Matsar [allkiri]
