PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1871-1875)

LeidandmedEAA.3298.1.3
Kaader
120
121
Daatum18.10.1874
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

Krimannis 18mal Octbr 1874.

Tarto linnast  Gusta Tentz  tulli ette ja kaebas et Johan Brauni  Naene olli minno tüttart Marri nurme peal ilm süita witsaga peksnud (nenda et perse katski olnud) mis Ewa Ossep ja An Luhha mulle olliwad kõnnelnud.
Juhan Braun  tulli ette ja ütles: et minno Naene ollewad sedda latsikest mitte peksnud.

 Ewa Ossep tulli 25 Octobril ette ja ütles sedda ma näggin et lapse perse olli witsaga katski pekstud agga sedda ma es näe kes Tedda peksnud olli.

 Ann Luhha tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Ewa Ossep tunnistas.

Lena Simo tulli ette ja ütles: meie ollime karjas ja üks lehm läks wilja ja siis hakkas se Liis Braun tõrrelema et lehm wiljast wälja ajada agga et se latsike Marri Tentz tedda sõimama hakkas siis olli Liis Braun tedda witsaga peksnud. 

Liis Braun  tulli omma mehhe Juhaniga 8 Novbr. ette ja ütles se ei olle mitte õige et ollen sedda Marri Tenzo peksnud.

Tunnistaja Marri Jõger tulli ette ja ütles minna läksin perrenaesega ütten nurme ja üks lehm olli meie wiljas siis olli kül perrenaene ähwardanud neid latsikeisi et nad ellajad wilja lassewad agga ei olnud neid keddagit mitte peksnud.

Mõistus: 8 November 1874

Koggokonna kohhus mõistis  Liis Brauni  priiks selle et ühtegi tunnistust ei olle et sedda latsikest peksnud on.

Kohto lauan olliwa

Peakohtomees Jürri Bragli 

Kohtomees Johan Semen 

" Gotlieb Päiw 

Gusta Tentz ei olnud mitte selle mõistusega rahhule nink olli õkwa selsammal päewal protocolli koggokonnast wälja wõtnud.

Krimannis 18mal Octbr 1874.

Tarto linnast  Gusta Tentz  tulli ette ja kaebas et Johan Brauni  Naene olli minno tüttart Marri nurme peal ilm süita witsaga peksnud (nenda et perse katski olnud) mis Ewa Ossep ja An Luhha mulle olliwad kõnnelnud.
Juhan Braun  tulli ette ja ütles: et minno Naene ollewad sedda latsikest mitte peksnud.

 Ewa Ossep tulli 25 Octobril ette ja ütles sedda ma näggin et lapse perse olli witsaga katski pekstud agga sedda ma es näe kes Tedda peksnud olli.

 Ann Luhha tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Ewa Ossep tunnistas.

Lena Simo tulli ette ja ütles: meie ollime karjas ja üks lehm läks wilja ja siis hakkas se Liis Braun tõrrelema et lehm wiljast wälja ajada agga et se latsike Marri Tentz tedda sõimama hakkas siis olli Liis Braun tedda witsaga peksnud. 

Liis Braun  tulli omma mehhe Juhaniga 8 Novbr. ette ja ütles se ei olle mitte õige et ollen sedda Marri Tenzo peksnud.

Tunnistaja Marri Jõger tulli ette ja ütles minna läksin perrenaesega ütten nurme ja üks lehm olli meie wiljas siis olli kül perrenaene ähwardanud neid latsikeisi et nad ellajad wilja lassewad agga ei olnud neid keddagit mitte peksnud.

Mõistus: 8 November 1874

Koggokonna kohhus mõistis  Liis Brauni  priiks selle et ühtegi tunnistust ei olle et sedda latsikest peksnud on.

Kohto lauan olliwa

Peakohtomees Jürri Bragli 

Kohtomees Johan Semen 

" Gotlieb Päiw 

Gusta Tentz ei olnud mitte selle mõistusega rahhule nink olli õkwa selsammal päewal protocolli koggokonnast wälja wõtnud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS