Jaan Ojakäär Weiksest-Köppust astus kohtu ette ja kaebas, et tema poeg Tönis Ojakäär teda wana isast ära unustawat ja mitte kopikut enam ülespidamiseks ei andwat, tema olewat wana ja jöuetu kui pojad köwat noored mehed kes temale ometi toitmiseks wöiks abiks olla: kui nöudis et kohus seda Tönisale sunduseks teeks.

Tönis Ojakäär Suurest-Köppust wastas eesseiswa nöudmise peale et tema olewat wana isa keelnud teist naist wötmast isa pole aga seda kuulda wötnud, nüid olewat isal weiksed lapsed ja naene keda tema jöudwat ära toita, siiski olewat ta ka isale wahest ka ülespidamist annud, wiimsel aastal ei olle üll enam saanud, minewal kewadil olewat aga kolm rubla ette annud.

Isa Jaan Ojakäär wastas et see tösi ei olewat et raha annud üks ainus kord on natuke rükkid hannugi juba saanud.

Otsus:

Et see laste kohus, oma wana ja jöuetuma wanemate eest hoolt kanda annab Tönis Ojakäär oma isa Jaanile 2 nädali aja sees 1 1/2 wakka rükkid wöi 5 rubla larha toitmiseks.

Eesseisaw otsus sai kohtu käijatel kuulutatud mis peale Tönis Ojakäär appelatsioni nöudis temale ka wälja antud sai.

Pääkohtumees A. Ekbaum (allkiri)

Kohtumees P. Amann (allkiri)

Kohtumees T. Bauer (allkiri)

Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)