PROTOKOLL

Laatre: Protokolliraamat (1876-1880)

LeidandmedEAA.3990.1.17
Kaader
175
Daatum25.01.1879
Protokolli number28
Protokolli teema3. Laenusuhted; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hiob Moor Kohtumees
Hans Perler Abikohtumees
Jaan Lossmann Peakohtumees

Kirble Kortsimees Märt Hanso kaibduse päle, et Kirble Peter Sukk temma körtsiwölga mahha sallanut, temma naist abbemat moda söimanut ja temma lauda perrutanut ja tahsiga temmat lühja tahtnut, sai üllesantut tunnistus

Märt Iassik et ta üksi sedda kulnut, kui Peter Sukk räkinut et ta enda issa kast nussida tahtwat, agga se jures ei mitte nimmetanut, kes se ollewat.

Els Hanso, kaibaja naise sossar wastus, et Peter Sukk temma sössart äbbamat modo söimanut ja enda naisteriest temma käst näudnut.

Marret Anso, kaibas ämm, juttustaks, et Karl Saht ja Peter Suka enda wolga sallawat, mis Sukkal 31 Kop olnut, Suster agga wimati tassunut, selle rehnungi näudmese päle Sukk tahsi wötnut ja lauda perrutanut ja körtsimees tahsiga löhhuda lubbanut, kelle päle, et söimusönnat, üttepuhko olnut, körtsimees moisawallitsuse perra saatnut, sis agga kui möisawallitsus allatulnut ja Peter Sukka köitnut, sis se tülli perrajähnut.

Peter Womm tunnistaks ei mitte rohkem kuulno ollewat, et körtsimees M. Hans Peter Sukkal üttelnut, et ta peakarmantsik ollewat ja karmantsigiga sinna tullewat.

Karl Suster wastus et ta ei mitte mingest tullist teadwat, sest et temma hobben ennast wallakisknut ja se läbbi koddo läinut.

Hans Pint tunnistaks, et körtsimees Peter Sukka karmantsikus söimanut, agga ei mitte naise söimusest kulnut, Sukk temma kuulda enda rehnung sallawat, et se massetut ollewat ja temma kuuldas Märt Hans kui Sukk köidetut sahno üttelnut, et temma wastomese päle ta köidetut sawat.

Jaan Sitan andis otsus, et körtsimees üttelnut P. Sukka karmantsis söimanut ja ei mitte ütte wallalasknut, möisawallitsus sinna tulnut ja Sukka köitnut.

Möistus

Et  tunnistus puudup jäi möistus teggemat.

J Lossmann

Hiob Moor

Hans Perler

Kirble Kortsimees Märt Hanso kaibduse päle, et Kirble Peter Sukk temma körtsiwölga mahha sallanut, temma naist abbemat moda söimanut ja temma lauda perrutanut ja tahsiga temmat lühja tahtnut, sai üllesantut tunnistus

Märt Iassik et ta üksi sedda kulnut, kui Peter Sukk räkinut et ta enda issa kast nussida tahtwat, agga se jures ei mitte nimmetanut, kes se ollewat.

Els Hanso, kaibaja naise sossar wastus, et Peter Sukk temma sössart äbbamat modo söimanut ja enda naisteriest temma käst näudnut.

Marret Anso, kaibas ämm, juttustaks, et Karl Saht ja Peter Suka enda wolga sallawat, mis Sukkal 31 Kop olnut, Suster agga wimati tassunut, selle rehnungi näudmese päle Sukk tahsi wötnut ja lauda perrutanut ja körtsimees tahsiga löhhuda lubbanut, kelle päle, et söimusönnat, üttepuhko olnut, körtsimees moisawallitsuse perra saatnut, sis agga kui möisawallitsus allatulnut ja Peter Sukka köitnut, sis se tülli perrajähnut.

Peter Womm tunnistaks ei mitte rohkem kuulno ollewat, et körtsimees M. Hans Peter Sukkal üttelnut, et ta peakarmantsik ollewat ja karmantsigiga sinna tullewat.

Karl Suster wastus et ta ei mitte mingest tullist teadwat, sest et temma hobben ennast wallakisknut ja se läbbi koddo läinut.

Hans Pint tunnistaks, et körtsimees Peter Sukka karmantsikus söimanut, agga ei mitte naise söimusest kulnut, Sukk temma kuulda enda rehnung sallawat, et se massetut ollewat ja temma kuuldas Märt Hans kui Sukk köidetut sahno üttelnut, et temma wastomese päle ta köidetut sawat.

Jaan Sitan andis otsus, et körtsimees üttelnut P. Sukka karmantsis söimanut ja ei mitte ütte wallalasknut, möisawallitsus sinna tulnut ja Sukka köitnut.

Möistus

Et  tunnistus puudup jäi möistus teggemat.

J Lossmann

Hiob Moor

Hans Perler


TAGASI KUVA MÄRGENDUS