Rätsep Jaan Riesenberg Suurest-Köppust astus kohtu ette ja kaebas: Rits Riesenberg olnud temal tellitud aasta teender, kui teinud tema poisiga tema ömbluse masinaga rätseppa tööd ja pidanud see teenitud tööpalk Rits Riesenbergil ja temale pooleks saama mille tarwis ta Ritsul ühe kirjutse raamatu ostnud kus köik teenitud raha summad üles pidanud pantud saama ja tema kui peremees oleks siis raha wälja wötnud ja ühe teisega pooleks jaganud, Rits Riesenberg olewat aga ise igalt poolt kus ta rätsepa tööd teinud raha wälja wötnud, mis ta ei ole tohtinud teha, kui olewat minewa jõulu aeg teenistusest ära läinud ja temal nönda ühe aasta ja nelja nädali teenistuse palk saamata, sest Kadri päewast olnud aasta wahe, köiges 17 rubla 60 kop olewat tema töö palka ise wälja wötnud ja nimelt Solu weske pealt 5 rbla 80 k. ja Songast 11 rbla 80 kop ja nöudis selle aja töö eest mis Rits Riesenberg poisiga teeninud 50 kop päew, kokku 150 rubla.
Rits Riesenberg Suurest-Köppust wastas eessesiwa kaebtuse ja nöudmise peale, et temal küll Jaan Riesenbergiga kuidas see üles annud kaup olnud, Jaan Riesenberg pidanud aga temale töö muretsema ja ka walmis ette lõikama, mis ta aga polewat teinud, seepärast on pidanud nema mõnes kohas pia aegu muidu õmblema ja ka weikse töö palga eest kus tal midagit järgi pole jäänud Jaan Riesenbergil maksta, ka see olewat tõsi et Jaan Riesenberg Solult ja Songast 17 rubla 60 kop on wälja wõtnud peale selle weel Solu Hendrik Meet käest 3 rubla 70 kop niisamma olewat ka küll aasta wahe Kadri päewast olnud ja tema teise aasta Jõulust see on neli nädalit üle aasta töö järgi jätnud ja masinat Jaan Riesenbergil kätte pakkunud kes aga pole wastu wõtnud, peale selle olewat tema Jaan Riesenbergil kõik wälja maksnud pooles mis ta on teeninud aasta nelja nädali sees kui olewat weel Jaan Riesenbergi käest 60 rubla saada maksta aga midagit.
Seepeale wastas Jaan Riesenberg et see muidu jutt olewat et tema töö muretsema ja lõhki lõikama pidanud kui ei olewat tema Hendrik Meet käest töö palka wälja wõtnud, niisamma ka Rits Riesenbergil mitte kopikut maksata.
Hendrik Meet Suurest-Köppust astus ette ja andis wastuseks et Jaan Riesenberg Rits Riesenbergi rätsepa töö palka wälja pole wötnud waid praegu alles maksmata kui ei teadwat tema kui suur see töö palk on mis Rits Riesenberg weel üles pole annud.
Otsus:
Et Rits Riesenberg oma tunnistuse järgi üks aasta ja neli nädalit ühes poisiga Jaan Riesenbergi teenistuses olnud, selle üle aga oma töö üle rehnungi üles ei anna ja Jaan Riesembergil teenitud palka wälja ei maksa ega ära ei seleta mis ta selle aja sees töötanud ka oma wöimuga teenistuse kaupa oma tunnistuse järgi murdnud - saab tema töö päiwiti arwatud,
aastas arwatud tööpäiwi 300
neljas nädalis tööpäiwi 24
kokku 324 päewa
sellest maha arwata ühest talust teise käimine 24 päewa
jäeb järgi 300 päewa
arwata kahe mehe töö palk päewas 1 rubla 300 päewa 300 rubla sellest summast maksab Rits Riesenberg oma tunnistusel tehtud kauba järgi Jaan Riesenbergil poole see on 150 rubla sellest rahast on Jaan Riesenberg juba kätte saanud 17 rubla 60 kop seejärgi maksab Rits Riesenberg weel Jaan Riesenbergil ühe kuu aja sees wälja 132 rubla 40 kop kui wöttab Hendrik Meet käest ise oma teenitud palk 3 rubla 70 kop wälja ja wöib kui temal Jaan Riesenbergi käest midagist nöudmist uuesti ise kaebtust tõsta.
Eesseisaw otsus sai kohtu käijatel kuulutatud, mille üle Rits Riesenberg edasi kaebtuse tähte nõudis mis temale lubatud sai.
Pääkohtumees P. Bergmann (allkiri)
Kohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees T. Bauer (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
Rätsep Jaan Riesenberg Suurest-Köppust astus kohtu ette ja kaebas: Rits Riesenberg olnud temal tellitud aasta teender, kui teinud tema poisiga tema ömbluse masinaga rätseppa tööd ja pidanud see teenitud tööpalk Rits Riesenbergil ja temale pooleks saama mille tarwis ta Ritsul ühe kirjutse raamatu ostnud kus köik teenitud raha summad üles pidanud pantud saama ja tema kui peremees oleks siis raha wälja wötnud ja ühe teisega pooleks jaganud, Rits Riesenberg olewat aga ise igalt poolt kus ta rätsepa tööd teinud raha wälja wötnud, mis ta ei ole tohtinud teha, kui olewat minewa jõulu aeg teenistusest ära läinud ja temal nönda ühe aasta ja nelja nädali teenistuse palk saamata, sest Kadri päewast olnud aasta wahe, köiges 17 rubla 60 kop olewat tema töö palka ise wälja wötnud ja nimelt Solu weske pealt 5 rbla 80 k. ja Songast 11 rbla 80 kop ja nöudis selle aja töö eest mis Rits Riesenberg poisiga teeninud 50 kop päew, kokku 150 rubla.
Rits Riesenberg Suurest-Köppust wastas eessesiwa kaebtuse ja nöudmise peale, et temal küll Jaan Riesenbergiga kuidas see üles annud kaup olnud, Jaan Riesenberg pidanud aga temale töö muretsema ja ka walmis ette lõikama, mis ta aga polewat teinud, seepärast on pidanud nema mõnes kohas pia aegu muidu õmblema ja ka weikse töö palga eest kus tal midagit järgi pole jäänud Jaan Riesenbergil maksta, ka see olewat tõsi et Jaan Riesenberg Solult ja Songast 17 rubla 60 kop on wälja wõtnud peale selle weel Solu Hendrik Meet käest 3 rubla 70 kop niisamma olewat ka küll aasta wahe Kadri päewast olnud ja tema teise aasta Jõulust see on neli nädalit üle aasta töö järgi jätnud ja masinat Jaan Riesenbergil kätte pakkunud kes aga pole wastu wõtnud, peale selle olewat tema Jaan Riesenbergil kõik wälja maksnud pooles mis ta on teeninud aasta nelja nädali sees kui olewat weel Jaan Riesenbergi käest 60 rubla saada maksta aga midagit.
Seepeale wastas Jaan Riesenberg et see muidu jutt olewat et tema töö muretsema ja lõhki lõikama pidanud kui ei olewat tema Hendrik Meet käest töö palka wälja wõtnud, niisamma ka Rits Riesenbergil mitte kopikut maksata.
Hendrik Meet Suurest-Köppust astus ette ja andis wastuseks et Jaan Riesenberg Rits Riesenbergi rätsepa töö palka wälja pole wötnud waid praegu alles maksmata kui ei teadwat tema kui suur see töö palk on mis Rits Riesenberg weel üles pole annud.
Otsus:
Et Rits Riesenberg oma tunnistuse järgi üks aasta ja neli nädalit ühes poisiga Jaan Riesenbergi teenistuses olnud, selle üle aga oma töö üle rehnungi üles ei anna ja Jaan Riesembergil teenitud palka wälja ei maksa ega ära ei seleta mis ta selle aja sees töötanud ka oma wöimuga teenistuse kaupa oma tunnistuse järgi murdnud - saab tema töö päiwiti arwatud,
aastas arwatud tööpäiwi 300
neljas nädalis tööpäiwi 24
kokku 324 päewa
sellest maha arwata ühest talust teise käimine 24 päewa
jäeb järgi 300 päewa
arwata kahe mehe töö palk päewas 1 rubla 300 päewa 300 rubla sellest summast maksab Rits Riesenberg oma tunnistusel tehtud kauba järgi Jaan Riesenbergil poole see on 150 rubla sellest rahast on Jaan Riesenberg juba kätte saanud 17 rubla 60 kop seejärgi maksab Rits Riesenberg weel Jaan Riesenbergil ühe kuu aja sees wälja 132 rubla 40 kop kui wöttab Hendrik Meet käest ise oma teenitud palk 3 rubla 70 kop wälja ja wöib kui temal Jaan Riesenbergi käest midagist nöudmist uuesti ise kaebtust tõsta.
Eesseisaw otsus sai kohtu käijatel kuulutatud, mille üle Rits Riesenberg edasi kaebtuse tähte nõudis mis temale lubatud sai.
Pääkohtumees P. Bergmann (allkiri)
Kohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees T. Bauer (allkiri)
Kirjutaja Heinrichsen (allkiri)
