Suure-Kõppu karjamees sakslane Karl Schults astus kohtu ette ja kaebas et karja tütruk Mari Leppik teda teotanud ja tema teda ära tapnud kui esiteks käega siis piitsaga peale selle witsaga ja wiimaks koguni maha löönud, tütruk olewat küll metsast haigeks jäänud kui on hobusega kodu tootud ja on härra tohtre kodu tuua lasknud kui tütruku läbi katsuda, tema polewat aga tütrukusse puutunud kui wõiwat kubjas Margus Wihwelin seda tunnistada kes töö rahwaga sell korral sääl ligidal olnud.
Suure-Kõppu mõisast Mari Leppik käemeheks Jüri Reimann wastas eesseiswa kaebtuse peale: See olewat tõsi ja kellegi salgase asi et te nõnda rääkinud et karjamees teda peksnud ja wiimaks maha löönud kus ta öö ja päew keeletu olnud kui suust ja ninast werd wälja ajanud ja ka tohter kodu tootud. Karjamehel olnud juba hammugi tema wasta wiha sees, sõimanud teda ühte lugu Kariste litsiks ja hooraks kui tulnud see wiha sellest et karja mees temaga sõbrustada tahtnud kui wisanud raaka hänna alla ja naljatanud igapidi tema pole aga karjameest sallinud seepärast hakanud karjamees teda wihkama kui löönud sellkorral karja juures piitsaga mis peale teine õde ära jooksnud siis peksnud weel rusikaga päha mis peale tema maha kukkunud ja midagit enam pole teadnud.
Seepeale wastas karjamees Carl Schults, tema käskinud Mari Leppikut elajate ette tulla kui ka teist õde kes pole tulnud, ka teise õe Anne ära keelnud elajate ette tulemast seepärast tulnud tüli kui hakanud tema kärama, seda kurja nõu olewat aga kutsari Willmanni naene ja tütruku ema Kristine Leppik Mari Leppikul annud et pidawat nõnda ütlema et karjamees teda peksnud.
Ann Leppik Suure-Kõppu mõisast astus ette ja andis tunnistuseks: Karjamees sõimanud teda ja Marit kui kutsunud karja wastu mis peale nemad ka läinud kui on karjamees seepeale Marit piitsaga löönud ja tema hirmuga ärajooksnud, pärast kui tema Mari juure tagasi läinud on see keeletu maas olnud, maha löömist pole tema aga näinud, kui karjamees Marit piitsaga löönud olnud töömehed alles metsas, kui ta aga juba maha löödud olnud siis pole enam töömehi metsas olnud.
Suure-Kõppu mõisa kubjas Margus Wihwelin astus ette ja tunnistas: Sell päewal kui Mari Leppik metsast kodu tootud on ta kuulnud kui karjamees Mari Leppikut kolm kord karja ette kutsunud kes orasi ääres maas istunud, seepeale taplenud ja käranud karjamees tütrukuga et sõna ei kuulwat ja ajanud karjast kodu, löömist pole tema sell korral näinud, ja läinud tema töömeestega kodu ja kari jäänud metsa kui ka karja tütrukud.
Kristine Leppik Suure-Kõppu mõisast Mari Leppiku ema andis wastuseks et tema ialgi tütrele midagit kurja nõud ei ole annud, karjamees wihkawat aga tütrukut kui ajanud ka teda ennast kaks kord piitsaga taga, see olewat aga üks laemdus millega ta rahul ei wõiwat olla et karjamees teda kurja nõu andjaks teotab.
Arwatud:
Kutsari Willmanni naene ette kutsuda.
Pääkohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees P. Pergmann (allkiri)
Kohtumees P. Amann (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Suure-Kõppu karjamees sakslane Karl Schults astus kohtu ette ja kaebas et karja tütruk Mari Leppik teda teotanud ja tema teda ära tapnud kui esiteks käega siis piitsaga peale selle witsaga ja wiimaks koguni maha löönud, tütruk olewat küll metsast haigeks jäänud kui on hobusega kodu tootud ja on härra tohtre kodu tuua lasknud kui tütruku läbi katsuda, tema polewat aga tütrukusse puutunud kui wõiwat kubjas Margus Wihwelin seda tunnistada kes töö rahwaga sell korral sääl ligidal olnud.
Suure-Kõppu mõisast Mari Leppik käemeheks Jüri Reimann wastas eesseiswa kaebtuse peale: See olewat tõsi ja kellegi salgase asi et te nõnda rääkinud et karjamees teda peksnud ja wiimaks maha löönud kus ta öö ja päew keeletu olnud kui suust ja ninast werd wälja ajanud ja ka tohter kodu tootud. Karjamehel olnud juba hammugi tema wasta wiha sees, sõimanud teda ühte lugu Kariste litsiks ja hooraks kui tulnud see wiha sellest et karja mees temaga sõbrustada tahtnud kui wisanud raaka hänna alla ja naljatanud igapidi tema pole aga karjameest sallinud seepärast hakanud karjamees teda wihkama kui löönud sellkorral karja juures piitsaga mis peale teine õde ära jooksnud siis peksnud weel rusikaga päha mis peale tema maha kukkunud ja midagit enam pole teadnud.
Seepeale wastas karjamees Carl Schults, tema käskinud Mari Leppikut elajate ette tulla kui ka teist õde kes pole tulnud, ka teise õe Anne ära keelnud elajate ette tulemast seepärast tulnud tüli kui hakanud tema kärama, seda kurja nõu olewat aga kutsari Willmanni naene ja tütruku ema Kristine Leppik Mari Leppikul annud et pidawat nõnda ütlema et karjamees teda peksnud.
Ann Leppik Suure-Kõppu mõisast astus ette ja andis tunnistuseks: Karjamees sõimanud teda ja Marit kui kutsunud karja wastu mis peale nemad ka läinud kui on karjamees seepeale Marit piitsaga löönud ja tema hirmuga ärajooksnud, pärast kui tema Mari juure tagasi läinud on see keeletu maas olnud, maha löömist pole tema aga näinud, kui karjamees Marit piitsaga löönud olnud töömehed alles metsas, kui ta aga juba maha löödud olnud siis pole enam töömehi metsas olnud.
Suure-Kõppu mõisa kubjas Margus Wihwelin astus ette ja tunnistas: Sell päewal kui Mari Leppik metsast kodu tootud on ta kuulnud kui karjamees Mari Leppikut kolm kord karja ette kutsunud kes orasi ääres maas istunud, seepeale taplenud ja käranud karjamees tütrukuga et sõna ei kuulwat ja ajanud karjast kodu, löömist pole tema sell korral näinud, ja läinud tema töömeestega kodu ja kari jäänud metsa kui ka karja tütrukud.
Kristine Leppik Suure-Kõppu mõisast Mari Leppiku ema andis wastuseks et tema ialgi tütrele midagit kurja nõud ei ole annud, karjamees wihkawat aga tütrukut kui ajanud ka teda ennast kaks kord piitsaga taga, see olewat aga üks laemdus millega ta rahul ei wõiwat olla et karjamees teda kurja nõu andjaks teotab.
Arwatud:
Kutsari Willmanni naene ette kutsuda.
Pääkohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees P. Pergmann (allkiri)
Kohtumees P. Amann (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
