Krimannis 27 Junil 1875.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et Ahjalt Mihkel Müirsep on Krimanni metsast 7 puud warrastanud mis Temma usseaijast kätte sadud nimmelt 1 peddajas 16 tolli jäme 15 sülda pitk 1 kuusk 10½ tolli jämme 1 kuusk 3½ tolli 1 kuusk 5½ tolli 1 kuusk 7 tolli 1 kuusk 5 tolli ja 1 haaw 4½ tolli jämme ja mõisa wallitsus nõuab et Krono taksi perra peab se trahw maksma 21 Rubla.
Ahjalt Jaan Müirsep tulli ette ja ütles: minna ei olle mitte Krimanni metsast nee puud warrastanud ja mul ei prugib sedda mitte üttelda kust ma sanud ollen sest minna ollen endale wastne tarre teinud ja kes wõib sedda otsust minno käest nõuda kust ma need tarre palgid ollen sanud.
Mõisawallitseja assemel M. Baumann tulli ette ja ütles: et Ahja metskülla kohtomees ja siit kohtomees Juhan Semen wõiwad sedda selgest tunnistata et need palgid ja puud mis Mihkel Müirsepa usse aijan olliwad on siit metsast warrastud selle et need puud on siit metsa warrastud puiega kokko passinuwad.
Kohtomees Juhan Semen tulli ette ja ütles: se on selge õige et need Krimanni metsast warrastud puud Mihkel Müirsepa usse aijast ollime kätte sanud se on siit Mõisa wallitseja Baumann tõi Ahja kohtomehhe senna ja siis leikasime selle laua palgi ladwast tükki ärra ja ka teiste puude otsast siis läksime metsa ja leidsime et need puud keik kokko sündisiwad kus ka Ahja kohtomees man olli ja wõin sedda selgest tunnistata et need puud keik kokko passimise perra Krimanni metsast warrastud on.
Siit metsawahhi poeg Jaak Jakobson tulli ette ja ütles: se on kül õige et need puud laddwew kui ka tüwwid täiesti kokko passisiwad.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et siit metsa waht Johan Jakobson on raelmo pealt mis seme puist kassuma jäetud 3 puud nimmelt 1 peddajs 16½ tolli 1 kuusk 10½ tolli ja 1 kuusk 8 tolli jämme ärra müinud mis Mõisawallitsus Ahjalt Mihkel Müirsepa käest olli kätte sanud.
Mõistus 27 Junil 1875.
Koggokonna kohhus mõistis et Mihkel Müirsep peab nende 7 puu eest Krimanni Mõisale 15 Rubla maksma mis 14 päewa sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jürri Brakli
Kohtomees Gotlieb Päiw
" Johan Semen
Koggokonna kirjutaja M. Baumann /allkiri/
Mõisawallitsusele kui ka Mihkel Müirsepale sai 27 Junil säeduslikul komel mõistus ette kulutud.
Mõisawallitsus olli selsammal päewal protocoll wälja wõtnud et suremad kohhut tahta nõuda.
Kirjutaja M. Baumann /allkiri/
Krimannis 27 Junil 1875.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et Ahjalt Mihkel Müirsep on Krimanni metsast 7 puud warrastanud mis Temma usseaijast kätte sadud nimmelt 1 peddajas 16 tolli jäme 15 sülda pitk 1 kuusk 10½ tolli jämme 1 kuusk 3½ tolli 1 kuusk 5½ tolli 1 kuusk 7 tolli 1 kuusk 5 tolli ja 1 haaw 4½ tolli jämme ja mõisa wallitsus nõuab et Krono taksi perra peab se trahw maksma 21 Rubla.
Ahjalt Jaan Müirsep tulli ette ja ütles: minna ei olle mitte Krimanni metsast nee puud warrastanud ja mul ei prugib sedda mitte üttelda kust ma sanud ollen sest minna ollen endale wastne tarre teinud ja kes wõib sedda otsust minno käest nõuda kust ma need tarre palgid ollen sanud.
Mõisawallitseja assemel M. Baumann tulli ette ja ütles: et Ahja metskülla kohtomees ja siit kohtomees Juhan Semen wõiwad sedda selgest tunnistata et need palgid ja puud mis Mihkel Müirsepa usse aijan olliwad on siit metsast warrastud selle et need puud on siit metsa warrastud puiega kokko passinuwad.
Kohtomees Juhan Semen tulli ette ja ütles: se on selge õige et need Krimanni metsast warrastud puud Mihkel Müirsepa usse aijast ollime kätte sanud se on siit Mõisa wallitseja Baumann tõi Ahja kohtomehhe senna ja siis leikasime selle laua palgi ladwast tükki ärra ja ka teiste puude otsast siis läksime metsa ja leidsime et need puud keik kokko sündisiwad kus ka Ahja kohtomees man olli ja wõin sedda selgest tunnistata et need puud keik kokko passimise perra Krimanni metsast warrastud on.
Siit metsawahhi poeg Jaak Jakobson tulli ette ja ütles: se on kül õige et need puud laddwew kui ka tüwwid täiesti kokko passisiwad.
Mõisawallitsus tulli ette ja kaebas et siit metsa waht Johan Jakobson on raelmo pealt mis seme puist kassuma jäetud 3 puud nimmelt 1 peddajs 16½ tolli 1 kuusk 10½ tolli ja 1 kuusk 8 tolli jämme ärra müinud mis Mõisawallitsus Ahjalt Mihkel Müirsepa käest olli kätte sanud.
Mõistus 27 Junil 1875.
Koggokonna kohhus mõistis et Mihkel Müirsep peab nende 7 puu eest Krimanni Mõisale 15 Rubla maksma mis 14 päewa sissen peab ärra makstud ollema.
Kohto lauan olliwa:
Peakohtomees Jürri Brakli
Kohtomees Gotlieb Päiw
" Johan Semen
Koggokonna kirjutaja M. Baumann /allkiri/
Mõisawallitsusele kui ka Mihkel Müirsepale sai 27 Junil säeduslikul komel mõistus ette kulutud.
Mõisawallitsus olli selsammal päewal protocoll wälja wõtnud et suremad kohhut tahta nõuda.
Kirjutaja M. Baumann /allkiri/