Krimanni s 17 Octobril 1875.
An Niggol tulli ette ja kaebas et Jaan Sünter ja Juhan Semmel olliwad sel pühhawa hommikul mind hirmsaste peksnud ja minno pea lõhki lönud mis kohtomees Gotlieb Päiwa wõib tunnistata kelle pole ma läksin.
Jaan Sünter tulli ette ja ütles: minna ei ollen Tedda mitte peksnud egga Temmase putunud agga Temma tahtis mind kül kirwega lüia ja se wõib olla et ta isse se mulk endale pea sisse olli lönud.
Johan Semmel tulli ette ja ütles Jaan Sünter kutsus mind appi ja siis wiskasin tedda tarrest wälja selle et Ta Jaan Suntred sõimas agga lönud ei olnud meie tedda mitte.
Tunnistaja Hindrik Tamm tulli ette ja ütles Jaan Sünter läks kül eddimalt selle naese tarrest wälja ette kööki agga sedda ma ei näinud mis nad sääl Temmaga teggiwad.
Tunnistaja Dio Kiwit tulli ette ja ütles sedda ma kül näggin et Jaan Sünter ja Johan Semmel kattekeisi köögis An Nigguli päel olliwad ja Temma olli kummoli maas nende al ja kui nad päält ärra läksiwad siis olli keik selle naese näggo ülle keige werrine ja tännitas et nemmad olliwad Temma pea lõhki lönud.
Perremees Jürri Klaos tulli ette ja ütles: minna ollin omma kambris ja kuulsin tännitamist siis läksin appi agga enne olli neil jo se An Niggul ärra werristatud.
Kohtomees Gotlieb Päiw tulli ette ja ütles An Niggul tulli möda läinud pühhapäewal minno pole ja ma näggin et olli kül hirmsaste ärra pekstud ja otsa ette pea sisse ka suur mulk lödud kust werd hirmsaste wälja aijas ja werre te tulli Roijult senni kunni minno pole üks 1½ wersta maad ja ma arwasin selle werre jooksmise peale et se naene ennam elluse ei wõib jäeda selle et Ta koggonist nõrgaks olli jänud.
An Niggul tulli omma eestkostja Karel Keggaraga 31 Octobril ette ja ütles: et nüid ollin minna 2 näddalit linnas tohtre al olnud ja ollen nüid wedike parrem nida et wõin tenistusse minda ja pallun et nemmad selle aija eest minno palk mis ma tenistusest ärra ollin ja ka se rohhitsemise rahha mulle peawad maksma.
Mõistus: 31sel Octobril 1875,
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Sünter saab 30 witsa lööki ehk maksab 6 Rublat waeste ladiko trahwi ja Johan Semmel saab 15 witsa lööki ehk maksab 3 Rubla waeste ladiko trahwi ja ka se 2½ näddali palk mis Ta tenistusest on ärra olnud ja kui nemmad 2 näddali sissen ei olle se trahw sisse maksnud siis kandwad witsa trahwi ja An Niggulil ei olle õigus rohho rahha nõuda selle et Ta eddimalt Jaan Süntrid on sõimanud.
Kohto lauan olliwa
Peakohtumees Jürri Brakli XXX
Kohtomees Gotlieb Päiw XXX
" Johan Semen XXX
Kirjutaja M. Baumann /allkiri/
Mõistus sai kaibajal kui ka kaiwatajatel säduselikul kombel selsammal päewal ette kulutud.
Jaan Sünter olli õkwa selsammal päewal protocolli koggokonnast wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahhule ei olla.
Juhan Semmel olli selsammal päewal se mõistetud trahw 3 Rubla ärra maksnud.
Krimanni s 17 Octobril 1875.
An Niggol tulli ette ja kaebas et Jaan Sünter ja Juhan Semmel olliwad sel pühhawa hommikul mind hirmsaste peksnud ja minno pea lõhki lönud mis kohtomees Gotlieb Päiwa wõib tunnistata kelle pole ma läksin.
Jaan Sünter tulli ette ja ütles: minna ei ollen Tedda mitte peksnud egga Temmase putunud agga Temma tahtis mind kül kirwega lüia ja se wõib olla et ta isse se mulk endale pea sisse olli lönud.
Johan Semmel tulli ette ja ütles Jaan Sünter kutsus mind appi ja siis wiskasin tedda tarrest wälja selle et Ta Jaan Suntred sõimas agga lönud ei olnud meie tedda mitte.
Tunnistaja Hindrik Tamm tulli ette ja ütles Jaan Sünter läks kül eddimalt selle naese tarrest wälja ette kööki agga sedda ma ei näinud mis nad sääl Temmaga teggiwad.
Tunnistaja Dio Kiwit tulli ette ja ütles sedda ma kül näggin et Jaan Sünter ja Johan Semmel kattekeisi köögis An Nigguli päel olliwad ja Temma olli kummoli maas nende al ja kui nad päält ärra läksiwad siis olli keik selle naese näggo ülle keige werrine ja tännitas et nemmad olliwad Temma pea lõhki lönud.
Perremees Jürri Klaos tulli ette ja ütles: minna ollin omma kambris ja kuulsin tännitamist siis läksin appi agga enne olli neil jo se An Niggul ärra werristatud.
Kohtomees Gotlieb Päiw tulli ette ja ütles An Niggul tulli möda läinud pühhapäewal minno pole ja ma näggin et olli kül hirmsaste ärra pekstud ja otsa ette pea sisse ka suur mulk lödud kust werd hirmsaste wälja aijas ja werre te tulli Roijult senni kunni minno pole üks 1½ wersta maad ja ma arwasin selle werre jooksmise peale et se naene ennam elluse ei wõib jäeda selle et Ta koggonist nõrgaks olli jänud.
An Niggul tulli omma eestkostja Karel Keggaraga 31 Octobril ette ja ütles: et nüid ollin minna 2 näddalit linnas tohtre al olnud ja ollen nüid wedike parrem nida et wõin tenistusse minda ja pallun et nemmad selle aija eest minno palk mis ma tenistusest ärra ollin ja ka se rohhitsemise rahha mulle peawad maksma.
Mõistus: 31sel Octobril 1875,
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Sünter saab 30 witsa lööki ehk maksab 6 Rublat waeste ladiko trahwi ja Johan Semmel saab 15 witsa lööki ehk maksab 3 Rubla waeste ladiko trahwi ja ka se 2½ näddali palk mis Ta tenistusest on ärra olnud ja kui nemmad 2 näddali sissen ei olle se trahw sisse maksnud siis kandwad witsa trahwi ja An Niggulil ei olle õigus rohho rahha nõuda selle et Ta eddimalt Jaan Süntrid on sõimanud.
Kohto lauan olliwa
Peakohtumees Jürri Brakli XXX
Kohtomees Gotlieb Päiw XXX
" Johan Semen XXX
Kirjutaja M. Baumann /allkiri/
Mõistus sai kaibajal kui ka kaiwatajatel säduselikul kombel selsammal päewal ette kulutud.
Jaan Sünter olli õkwa selsammal päewal protocolli koggokonnast wälja wõtnud et Temma selle mõistusega rahhule ei olla.
Juhan Semmel olli selsammal päewal se mõistetud trahw 3 Rubla ärra maksnud.
