PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.3298.1.4
Kaader
21
22
Daatum30.01.1876
Protokolli number4
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.

№ 4

Krimanni Koggokonna Kohtus sel 30 Januar 1876.

Man olliwa:

Peakohtomees Jürri Brakli

Kohtumees Johan Seemen

dito Kotta Paeiw

Mõisawallitsus tulli üllemal nimmetud päewal kohtu ette ja kaebas siit Suwwike Tallu sullase wai perrisplatsi piddaja rentniku  Johan Braun  peale et temma om Mõisa kaswometsast ilma kellegi lubbata 24 palki puud omma warguse ja wäggi waltse kombel mahha raggunud, ja kohtumehhe Jaan Luhha käes om nende raijutud puude /palkide/ mõet kui jämetad need palkid ommawat olnud kui mõetetud saiwa.

Abbikohtumees Jaan Luhha tulli ette ja ütles: siin om se täht kos peal minna nende raggutud palkide pikkus ja jämmetus ärra mõetnud ollen, kedda Johan Braun raggunud.

sülda pik tolli jämme mis pu
1 10 13 Peddajas
2 10 13 Kuuse
3 10 13 "
4 9 12 "
5 9 11 "
6 10 13 "
7 9 10 "
8 9 14 "
9 11 14 "
10 11 13½ "
11 13 16 "
12 11 12 "
13 10½ 11 "
14 11 10 "
15 11½ 13 "
16 11 12 "
17 11 13 "
18 10½ 12 "
19 10½ 12 "
20 11 12 "
21 11 12½ "
22 10 11½ "
23 10 10 "
24 10½ 10 Peddajas

Johan Braun Suwwike Tallu rentnik sai selsammal päewal kohtu ette kutsotud ja ta ütles: Mõisa wallitseja ja metsawaht Mihkel Kärik juhhatiwa mind senna metsa selle ütlemisega, et minne metsa nink hoija head kätt metsa Arniko pole minda.

Mõisawallitseja M. Baumann tulli ette ja ütles: minna ei olle tedda mitte senna metsa juhhatanu kos Mõisa kasso wõi terwe mets om, minno ütlemine olli kui ta enne sedda mõisas küssimas käis et kost ja kunna talle palka antas, ütlesin siis: kül minna sulle siis ku keige teistele käsku anta lasen, kunna wald metsa lähhab, nink sate keik üttest ette näidatud raelmast palgid sama nink ollin ka sel hommikul metsawahhi pool üttelnud Johan Braunile et minne metsa senna kus keik teise walla rahwas raggumas on, agga Temma olli koggonist isse ärraliko kohta läinud terwe metsa sisse rohkest ½ wersta maad sest raelmust kaugele kus weel kegi raggunud ei olnud egga mitte teed senna metsa nukka ei läinud, kust Temma neid puud mahha raggunu olli.

Johan Braun tulli ette ja ütles sedda õige ollewad et Temma Wallitseja käest käinu palkisid otsimas agga Temma wastus olli et keik agga ütte korraga sawad üttest raelmust palgid kui käsk saab walda antud.

Mihkel Kärik metsawaht sai kohtu ette tallitus ja ta ütles: minna juhhatasin Johan Brauni kurrakätt metsa sisse minnema Arniko pole ülles minda, kus jo keig walla rahwas teist päewa palkisid raggumas olliwad.

Johan Seemen kohtumees tulli kohto ette ja ütles: minna käisin metsas ja näggin et muid jälgi säel ei olnud kui agga Johan Brauni jälgid üksi.

Selle peale küssis koggukonna kohus mõisawallitsuse käest et mis Mõisa tolle puu raggumise eest Johan Brauni käest nõuab.

Mõisa wallitsus ütles: Mõisa nõuab krono Taksi perra puu trahw tolli perra arwatu agga kui leppimise wisil leppib mõisa siis Johan Brauniga 40 Rublaga ärra, ja siin ommawa need 3 rubla mis Johan Braun eila hommiko minno sängi mannu olli jätnu kedda minno weikenne laps ülles leitis.

Johan Braun wõttis need 3 rubla kohtu laua pealt nink panni endale tasku, keda temma ka omma rahha ütles ollema.

 

Mõistus: Krimanis sel 30 Januaril 1876.

Koggokonna kohhus mõistis: et  Johan Braun peab Krimani mõisawallitsusele 30 Rubla h. katte näddala aija sissen ärra maksma ülle keelu metsa minneki kui ka kassumetsa rikkumise ja raggumise perrast.

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Jürri Brakli XXX

Kohtomees Johan Seemen XXX

dito  Kotta Paeiw  XXX

Johan Braun ei olnud selle kohtu mõistmisega rahho nink nõudis suremad keiserliko kohut, siis sai õkwa talle sesinnane õppute leht antud kui suremat kohut tahab käija sel 30 Januar 1876.

Mõisawallitsus on ka selsammal päewal protocoll wälja wõtnud.

Assemik kirjutaja: W. Kogi /allkiri/

№ 4

Krimanni Koggokonna Kohtus sel 30 Januar 1876.

Man olliwa:

Peakohtomees Jürri Brakli

Kohtumees Johan Seemen

dito Kotta Paeiw

Mõisawallitsus tulli üllemal nimmetud päewal kohtu ette ja kaebas siit Suwwike Tallu sullase wai perrisplatsi piddaja rentniku  Johan Braun  peale et temma om Mõisa kaswometsast ilma kellegi lubbata 24 palki puud omma warguse ja wäggi waltse kombel mahha raggunud, ja kohtumehhe Jaan Luhha käes om nende raijutud puude /palkide/ mõet kui jämetad need palkid ommawat olnud kui mõetetud saiwa.

Abbikohtumees Jaan Luhha tulli ette ja ütles: siin om se täht kos peal minna nende raggutud palkide pikkus ja jämmetus ärra mõetnud ollen, kedda Johan Braun raggunud.

sülda pik tolli jämme mis pu
1 10 13 Peddajas
2 10 13 Kuuse
3 10 13 "
4 9 12 "
5 9 11 "
6 10 13 "
7 9 10 "
8 9 14 "
9 11 14 "
10 11 13½ "
11 13 16 "
12 11 12 "
13 10½ 11 "
14 11 10 "
15 11½ 13 "
16 11 12 "
17 11 13 "
18 10½ 12 "
19 10½ 12 "
20 11 12 "
21 11 12½ "
22 10 11½ "
23 10 10 "
24 10½ 10 Peddajas

Johan Braun Suwwike Tallu rentnik sai selsammal päewal kohtu ette kutsotud ja ta ütles: Mõisa wallitseja ja metsawaht Mihkel Kärik juhhatiwa mind senna metsa selle ütlemisega, et minne metsa nink hoija head kätt metsa Arniko pole minda.

Mõisawallitseja M. Baumann tulli ette ja ütles: minna ei olle tedda mitte senna metsa juhhatanu kos Mõisa kasso wõi terwe mets om, minno ütlemine olli kui ta enne sedda mõisas küssimas käis et kost ja kunna talle palka antas, ütlesin siis: kül minna sulle siis ku keige teistele käsku anta lasen, kunna wald metsa lähhab, nink sate keik üttest ette näidatud raelmast palgid sama nink ollin ka sel hommikul metsawahhi pool üttelnud Johan Braunile et minne metsa senna kus keik teise walla rahwas raggumas on, agga Temma olli koggonist isse ärraliko kohta läinud terwe metsa sisse rohkest ½ wersta maad sest raelmust kaugele kus weel kegi raggunud ei olnud egga mitte teed senna metsa nukka ei läinud, kust Temma neid puud mahha raggunu olli.

Johan Braun tulli ette ja ütles sedda õige ollewad et Temma Wallitseja käest käinu palkisid otsimas agga Temma wastus olli et keik agga ütte korraga sawad üttest raelmust palgid kui käsk saab walda antud.

Mihkel Kärik metsawaht sai kohtu ette tallitus ja ta ütles: minna juhhatasin Johan Brauni kurrakätt metsa sisse minnema Arniko pole ülles minda, kus jo keig walla rahwas teist päewa palkisid raggumas olliwad.

Johan Seemen kohtumees tulli kohto ette ja ütles: minna käisin metsas ja näggin et muid jälgi säel ei olnud kui agga Johan Brauni jälgid üksi.

Selle peale küssis koggukonna kohus mõisawallitsuse käest et mis Mõisa tolle puu raggumise eest Johan Brauni käest nõuab.

Mõisa wallitsus ütles: Mõisa nõuab krono Taksi perra puu trahw tolli perra arwatu agga kui leppimise wisil leppib mõisa siis Johan Brauniga 40 Rublaga ärra, ja siin ommawa need 3 rubla mis Johan Braun eila hommiko minno sängi mannu olli jätnu kedda minno weikenne laps ülles leitis.

Johan Braun wõttis need 3 rubla kohtu laua pealt nink panni endale tasku, keda temma ka omma rahha ütles ollema.

 

Mõistus: Krimanis sel 30 Januaril 1876.

Koggokonna kohhus mõistis: et  Johan Braun peab Krimani mõisawallitsusele 30 Rubla h. katte näddala aija sissen ärra maksma ülle keelu metsa minneki kui ka kassumetsa rikkumise ja raggumise perrast.

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Jürri Brakli XXX

Kohtomees Johan Seemen XXX

dito  Kotta Paeiw  XXX

Johan Braun ei olnud selle kohtu mõistmisega rahho nink nõudis suremad keiserliko kohut, siis sai õkwa talle sesinnane õppute leht antud kui suremat kohut tahab käija sel 30 Januar 1876.

Mõisawallitsus on ka selsammal päewal protocoll wälja wõtnud.

Assemik kirjutaja: W. Kogi /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS