Koos oliwad: Peakohtumees Adu Paja, kohtumees Michail Kaks, kohtumees Mihkel Rehi.
Kohtu ette tuli Saaritsarest Otstawnoi soldati Nikolai Jõeär naine Anna (sündinud Tulit) ja kaebas, et tema isa Adu Tulit, kes 1870 aastal on Mäe kuha peale Madli Põlluäärile meheks läinud, (kellel siis weike 2½ aastane poeg Joosep oli, keda Adu Tulit on nüid meheks aedanud kaswatada,) on nüid 11mal Martsil ära surnud ja ei ole oma waranduse üle wiimast säädust teinud, muud kui lubanud temale selle kirstu kõige kraamiga, mis tall tema kolmamast naisest Maiest (sündinud Kramm) on järele jäenud ja annud selle kirstu wõtme tema kätte, aga surnu riidid kirstust tuues saanud Adu Tulitu wõeras poeg Joosep Põlluäär selle wõtme oma kätte ja ei anda seda enam tagasi. Tema nõude, et Adu Tulitu Saaritsare wabaniku maja juures olew kraam puhtalt temale jäeb ja nõuda tema Mäe kohast weel üks 2 raandane katel, mida isa enne Mäele minemist on ostnud, jahwe kiwid, üks säng, üks lõuk ja ühte õllenõud. Joosep Põlluäär, Adu Tulitu wõeras poeg aga ütles, et tema Mäe kuha pealsest kraamist midagi ei taha Anna Jõeärile anda, waid tema nõuda weel Saaritsare wabaniku kuhast muist kraami enesele ja nimelt: 5 werku ja 5 wikatit, raud ägi, tamme puid, mis Mäe kuha pealt sõnna on wiidud ja puud, mida nad ise isaga seltsis metsast on wadanud sõnna kuha peale, et see metsa ligemal oli; ka ei olla isa seda kirstu wõtit Anna Jõeäre kätte annud, waid ta olla seda ise wõtnud, ning nõnda ei olla Adu Tulit oma tütre Anna Jõeärile midagi lubanud, mille tõenduseks ta 1885 aastal 9mal küünlakuupäewal Kogukonna Kohtus tehtud protokoli kopia ette näitas, mida Adu Tulit on lasknud teha ja kõik oma waranduse oma wõera poja Josep Põlluäärile tõutanud ja omast tütrest Annast midagi ei räägi. Alexander Tulit, Adu Tulitu wenna Juri poeg tunnistas, et nädal enne surma on Adu Tulit tõutanud, et mis on Saaritsare wabaniku kuha peal, jäeb tema tütre Anna Jõeärile, aga mis Mäe kuha peal, jäeb Josepp Põlluärile.
Mõistetud: Et Adu Tulit wiimast säädust õiete pole teinud, waid Liw. tal. rah. Sead. §422 wastu oma lapsed on ussutanud, siis mõistab kogukonna kohus tema tütre Anna Jõeärile, kui Adu Tulitu ainukesele lihalise lapsele kõik selle kraami, mis temast Saaritsare wabaniku kuha peale jäi ja Mäe kuhast: 2raandase katla, jahwe kiwid, lõuk, säng, 1 õllenõue ja sellest kirstust: kirst ise jäeb Mäele, sest Maiele on Mäe kuha pealt surnukirst tehtud, aga kirstus olewad asjad tulewad Josepp Põlluäri ja Anna Jõeärile poole wõtta.
Pea kohtumees A. Paja XXX
Kohtumees: Michail Kaks XXX
" " Mihkel Rehhi [allkiri]
Koos oliwad: Peakohtumees Adu Paja, kohtumees Michail Kaks, kohtumees Mihkel Rehi.
Kohtu ette tuli Saaritsarest Otstawnoi soldati Nikolai Jõeär naine Anna (sündinud Tulit) ja kaebas, et tema isa Adu Tulit, kes 1870 aastal on Mäe kuha peale Madli Põlluäärile meheks läinud, (kellel siis weike 2½ aastane poeg Joosep oli, keda Adu Tulit on nüid meheks aedanud kaswatada,) on nüid 11mal Martsil ära surnud ja ei ole oma waranduse üle wiimast säädust teinud, muud kui lubanud temale selle kirstu kõige kraamiga, mis tall tema kolmamast naisest Maiest (sündinud Kramm) on järele jäenud ja annud selle kirstu wõtme tema kätte, aga surnu riidid kirstust tuues saanud Adu Tulitu wõeras poeg Joosep Põlluäär selle wõtme oma kätte ja ei anda seda enam tagasi. Tema nõude, et Adu Tulitu Saaritsare wabaniku maja juures olew kraam puhtalt temale jäeb ja nõuda tema Mäe kohast weel üks 2 raandane katel, mida isa enne Mäele minemist on ostnud, jahwe kiwid, üks säng, üks lõuk ja ühte õllenõud. Joosep Põlluäär, Adu Tulitu wõeras poeg aga ütles, et tema Mäe kuha pealsest kraamist midagi ei taha Anna Jõeärile anda, waid tema nõuda weel Saaritsare wabaniku kuhast muist kraami enesele ja nimelt: 5 werku ja 5 wikatit, raud ägi, tamme puid, mis Mäe kuha pealt sõnna on wiidud ja puud, mida nad ise isaga seltsis metsast on wadanud sõnna kuha peale, et see metsa ligemal oli; ka ei olla isa seda kirstu wõtit Anna Jõeäre kätte annud, waid ta olla seda ise wõtnud, ning nõnda ei olla Adu Tulit oma tütre Anna Jõeärile midagi lubanud, mille tõenduseks ta 1885 aastal 9mal küünlakuupäewal Kogukonna Kohtus tehtud protokoli kopia ette näitas, mida Adu Tulit on lasknud teha ja kõik oma waranduse oma wõera poja Josep Põlluäärile tõutanud ja omast tütrest Annast midagi ei räägi. Alexander Tulit, Adu Tulitu wenna Juri poeg tunnistas, et nädal enne surma on Adu Tulit tõutanud, et mis on Saaritsare wabaniku kuha peal, jäeb tema tütre Anna Jõeärile, aga mis Mäe kuha peal, jäeb Josepp Põlluärile.
Mõistetud: Et Adu Tulit wiimast säädust õiete pole teinud, waid Liw. tal. rah. Sead. §422 wastu oma lapsed on ussutanud, siis mõistab kogukonna kohus tema tütre Anna Jõeärile, kui Adu Tulitu ainukesele lihalise lapsele kõik selle kraami, mis temast Saaritsare wabaniku kuha peale jäi ja Mäe kuhast: 2raandase katla, jahwe kiwid, lõuk, säng, 1 õllenõue ja sellest kirstust: kirst ise jäeb Mäele, sest Maiele on Mäe kuha pealt surnukirst tehtud, aga kirstus olewad asjad tulewad Josepp Põlluäri ja Anna Jõeärile poole wõtta.
Pea kohtumees A. Paja XXX
Kohtumees: Michail Kaks XXX
" " Mihkel Rehhi [allkiri]