1869mal aastal 12mal küünlaku päwal sai kohto polest selle asja järrel kulatud, mis se endine Keina koggokonna innimenne Marre Laewameister, kes nüüd Suuremõisa waldas on ellamas, - Keina õppet kirrikoherra wasto on räkinud, kui ta käis sealt omma lapsele hingekirja tomas, - muido põlle siin wõinud maetud saada - et ta 10ne aasta poeg Tomas on siin koggukondas nälga ärrasurnud. Agga se assi sai järrel kulatud ja leiti, et se üsna walle, mis ta on räkinud, sest need al nimmetud asjad wõiwad sedda parrem tunnistada, kui on:
1. 29ne Näri ku päwal on Pühhaleppa kirrikoherra se naesel mõnni toop tango ja 6mal kuunla ku p nisso jahho annud
ja 2seks 31sel Näriku päwal on Surewalla tallitaja sesamma naesel 12 topi rukkit magasini aidast annud, mis nimmetud koggukonna pärris Herra on aitade sisse murretsenud ja kowwaste selle järrele kulab, et kus aitas wilja ial pudub, et saaks jälle jure murretsetud.
Ja 3deks annab weel Mihkel Kaskur sedda tunistust kelle maeas se naene woi hoor ellab ja kuska se laps on ärrasurnud, ja ütleb, et ta põlle mitte nälga surnud, waid ta on wäljas wahhel hulkumas ja kerjamas käinud ja nenda omma waeste riete pärrast ka tõbbiseks saanud ja hakkanud paistetama ja nenda sellesamma paistetamisse haigusse sies ka ärrasurnud.
Kohtomees T. Soonik
P. Pruer
Kirjut. M. Liedenberg
1869mal aastal 12mal küünlaku päwal sai kohto polest selle asja järrel kulatud, mis se endine Keina koggokonna innimenne Marre Laewameister, kes nüüd Suuremõisa waldas on ellamas, - Keina õppet kirrikoherra wasto on räkinud, kui ta käis sealt omma lapsele hingekirja tomas, - muido põlle siin wõinud maetud saada - et ta 10ne aasta poeg Tomas on siin koggukondas nälga ärrasurnud. Agga se assi sai järrel kulatud ja leiti, et se üsna walle, mis ta on räkinud, sest need al nimmetud asjad wõiwad sedda parrem tunnistada, kui on:
1. 29ne Näri ku päwal on Pühhaleppa kirrikoherra se naesel mõnni toop tango ja 6mal kuunla ku p nisso jahho annud
ja 2seks 31sel Näriku päwal on Surewalla tallitaja sesamma naesel 12 topi rukkit magasini aidast annud, mis nimmetud koggukonna pärris Herra on aitade sisse murretsenud ja kowwaste selle järrele kulab, et kus aitas wilja ial pudub, et saaks jälle jure murretsetud.
Ja 3deks annab weel Mihkel Kaskur sedda tunistust kelle maeas se naene woi hoor ellab ja kuska se laps on ärrasurnud, ja ütleb, et ta põlle mitte nälga surnud, waid ta on wäljas wahhel hulkumas ja kerjamas käinud ja nenda omma waeste riete pärrast ka tõbbiseks saanud ja hakkanud paistetama ja nenda sellesamma paistetamisse haigusse sies ka ärrasurnud.
Kohtomees T. Soonik
P. Pruer
Kirjut. M. Liedenberg
