№ 5
Krimanni Koggokonna Kohtus sel 13mal Febr. 1876.
Man olliwa:
Peakohtomees Jürri Brakli XXX
Abbi " Johan Semen XXX
Abbi " Kotta Paeiw XXX
Mõisawallitsus tulli üllemal nimmetud päewal kohtu ette ja kaebas siit Age Tallu sullased Jaan Tull ja Mihkel Kokka ommawa Mõisa metsast kolm palgi puud warrastanud nimmelt
1 Kuus 13 tolli jämme
1 " 12 " " 12 sülda pik
1 " 12½ " " 11 " "
Mihkel Kokka tulli ette ja ütles: et perremees käskis meid aija puid metsast tua agga selle jures olleme sõidlased et meie agga palgid ollime raggunud.
Jaan Tull tulli kohto ette ja tunnistas just nenda sammoti kui Mihkel Kokka.
Metsawaht Mihkel Kärik tulli kohto ette ja ütles: se olli Tarto Lade päewal kui minno mitte koddo ei olnud om Jaan Tull ja Mihkel Kokka keige tähhega metsa lännuwad ja isse omma lubbaga palgiraelmust kolm palgi puud mahha raggunud ja kui metsast on ärra tulluwad siis olli minno naene wasto läinud nink tähte nõudnud ja se peale olli siis Mihkel Kokka sõimama hakkkanud ja ka se täht suure tülli läbbi minno Naese kätte ärra annud. Minnolt olli se käsk et naene tähhed wasto wõttab ja siis metsa juhhatab minno poisi läbbi.
Mihkel Kokka ja Jaan Tull tulliwad ette ja ütlesiwad: meie käisime kül hommiko metsawahhi pool sissen ja et meije Temma naist tarres ei näinud ei teadnud meie tedda mitte kustki otsida nink ollime siis kül keige tähhega ja enda lubbaga metsa läinud, et perremees käskis metsa minna ja jämmetime roodlid tua kus leida om, nink meije läksime Mõisa tähhega mis perremees meije kätte andis, agga mitte omma lubbaga.
Selle peale tulli Mõisawallitsus kohto ette ja nõudis kohto küssimise peale nende puude eest krono taksi perra neile trahwis rechentata tolli pealt.
Mõistus: sel 13mal Febr. 1876.
Koggokonna kohhus mõistis: et Mihkel Kokka ja Jaan Tull sawat mõllemat 3 Rubla Mõisawallitsuse häes, et nemmad ilma kellegi lubbata metsa läinuwa kui metsawaht koddust ärra olnu.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Bragli XXX
Abbi" Johan Seemen XXX
Abbi" Kotta Paeiw XXX
Keig kolm ei olnuwat selle kohtomõistmisega mitte rahho.
Koggokonna kirjutaja assemel: W. Kogi /allkiri/
№ 5
Krimanni Koggokonna Kohtus sel 13mal Febr. 1876.
Man olliwa:
Peakohtomees Jürri Brakli XXX
Abbi " Johan Semen XXX
Abbi " Kotta Paeiw XXX
Mõisawallitsus tulli üllemal nimmetud päewal kohtu ette ja kaebas siit Age Tallu sullased Jaan Tull ja Mihkel Kokka ommawa Mõisa metsast kolm palgi puud warrastanud nimmelt
1 Kuus 13 tolli jämme
1 " 12 " " 12 sülda pik
1 " 12½ " " 11 " "
Mihkel Kokka tulli ette ja ütles: et perremees käskis meid aija puid metsast tua agga selle jures olleme sõidlased et meie agga palgid ollime raggunud.
Jaan Tull tulli kohto ette ja tunnistas just nenda sammoti kui Mihkel Kokka.
Metsawaht Mihkel Kärik tulli kohto ette ja ütles: se olli Tarto Lade päewal kui minno mitte koddo ei olnud om Jaan Tull ja Mihkel Kokka keige tähhega metsa lännuwad ja isse omma lubbaga palgiraelmust kolm palgi puud mahha raggunud ja kui metsast on ärra tulluwad siis olli minno naene wasto läinud nink tähte nõudnud ja se peale olli siis Mihkel Kokka sõimama hakkkanud ja ka se täht suure tülli läbbi minno Naese kätte ärra annud. Minnolt olli se käsk et naene tähhed wasto wõttab ja siis metsa juhhatab minno poisi läbbi.
Mihkel Kokka ja Jaan Tull tulliwad ette ja ütlesiwad: meie käisime kül hommiko metsawahhi pool sissen ja et meije Temma naist tarres ei näinud ei teadnud meie tedda mitte kustki otsida nink ollime siis kül keige tähhega ja enda lubbaga metsa läinud, et perremees käskis metsa minna ja jämmetime roodlid tua kus leida om, nink meije läksime Mõisa tähhega mis perremees meije kätte andis, agga mitte omma lubbaga.
Selle peale tulli Mõisawallitsus kohto ette ja nõudis kohto küssimise peale nende puude eest krono taksi perra neile trahwis rechentata tolli pealt.
Mõistus: sel 13mal Febr. 1876.
Koggokonna kohhus mõistis: et Mihkel Kokka ja Jaan Tull sawat mõllemat 3 Rubla Mõisawallitsuse häes, et nemmad ilma kellegi lubbata metsa läinuwa kui metsawaht koddust ärra olnu.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Bragli XXX
Abbi" Johan Seemen XXX
Abbi" Kotta Paeiw XXX
Keig kolm ei olnuwat selle kohtomõistmisega mitte rahho.
Koggokonna kirjutaja assemel: W. Kogi /allkiri/
