№ 8

Krimanni  Koggokonna kohtus 20 februar 1876.

Rassinalt al nimmetud mehhed tulliwad ette ja kaebasiwad siit Roijo Karjamõisa perrispiddaja Jürri Klause peale, se on meie ollime minnewa Kewwade  Jürri Klause puid metsast ragguda ja  Läensi jõe weerde wälja weddada wõtnud selle kauba peale mis Metsawaht  Mihkel Kärik meile olli ette kulutanud nenda, et kui isse metsan raggute ja Läensi jõe weerde wälja wiite siis saab  Klaos need puud Teie käest Läensis wasto wõtma ja igga sülla pealt 1 Rubla 10 Cop. maksma arschin alg ja 7 jallalise sülla pealt ja nüid talwel ollime meie puud Läensi wälja weddanud ja Klause polest said ka meie puud Laensis Temma tahtmise perra wasto wõetud ja on ka meile iggale üttele tähhed wasto antud sanud et puud ommawa illusti jõe werden wasto wõetud agga rahha maksmise aego olli Jürri Klaus igga sülla pealt meie käest 10 Cop mahha tõmbanud ja nimmelt 

Pallume keik, et Klaus peab se rahha wälja maksma seperrast et Temma Quitungi wasto on meie käest puud Läensis wasto wõtnud.

 Jürri Klaus  tulli ette ja ütles se on õige et minna neile üllemal nimmetud Rassina meestele ollen puu sülla raggumise ja wälja weddamise pealt Laensi 1 Rubla 10 cop lubbanud ja ollen ka neile kes illusti on raggonud 1 Rubla 10 cop wälja maksnud agga et need kaibajad raelmo pealt koggonist mäddanud puid on sülda pude hulka pandnuwad ja ka pude oksi nink lühhikeisi puid mis ¾ arschin pitkad on, ollin nende igga ütte sülla päält 10 cop mahha tõmbanud ilma kohto kaibamata agga et nemmad minno peale on kaebanud nõuan igga 10ne sülla peale üks sülli puid juurde ja pallun et kohhus need puud saab ülle kaema.

Keik üllemal nimmetud Kaebajad ütlesiwad üttest häelest et sääl penike mets olnud ja selleperrast ka penikesed puud sanud ja Metsawahhi käsk olli, et peame keik puud ladwani puist ragguma mis metsawaht Mihkel Kärik wõib tunnistata et se nenda õige on.

Tunnistaja Metsawaht Mihkel Kärik tulli ette ja ütles: se olli Mõisawallitsuse käsk et puud peawad ladwani raggutud sama ja se käsk ollin minna nende meeste andnud agga sedda ma ei olnud ka mitte üttelnud et mäddanud puid ja pude Oksi peaksid pude assemel sülda pannema ja ütlesin et peawad ragguma 1 arschi alg ja 7 jallaline sülli nink ütlesin ka et Klaus saab ommad puud Laensis Teie käest wasto wõtma ja Teile rahha wälja maksma.

Keik üllemal nimmetud Kaebajad ütlesid üttest häelest et se on kül õige et metsa waht meile ütles et need on Jürri Klause puud ja Klaus saab need puud meie käst Laensiswasto wõtma ja meile rahha maksma 1 Rubla 10 cop sülla päält ja selleperrast olleme meie ka Klaose peale kaebanud et Temma on Quittungi wasto Laensis puud meie käest wasto wõtnud omma asseme täitja Kantzwei läbbi agga ei olle mitte meile nende Quittungide perra rahha maksno.

Peakohtomees Jürri Brakli ja Kohtomees Johan Semen ütlesiwad et meie olleme need puud ülle kaenud ja leidsime kül nende puude sean paljo mäddanud puid ja ka penikeisi Oksi. 

Mõistus: 5 Märtsil 1876.

Koggokonna kohto ülle kaemise perra et sääl paljo mäddanud puid ja pude oksi on pude seast leitud on koggokonna kohhus mõistnud et neil üllemal nimmetud Kaebajatel  Klaose käest mingisuggust nõudmist ei olle nink peab se 10 cop igga sülla pealt  Klaosele jääma ja Klausel ei olle ka kaebajate käest middagi nõudmise õigust seperrast et temma isse on need puud wasto wõtnud ja sülla pealt 1 Rubla wälja maksnud.

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Jürri Brakli XXX

Kohtomees Johan Semen XXX

abbi"  Jaan Luhha  XXX

Kaibajad ja Kaewataw ei olnud selle mõistusega rahhule.

Kaibajad on Protocolli koggokonnast selsammal päewal wälja wõtnud.

Kaewataw Jürri Klaos on 9 Märtsil protocolli wälja wõtnud.