Koos oliwad: Pea kohtumees Ado Paja, kohtumehed: Michail Kaks ja Mihkel Rehi.
Kohtu ette tuli Otstawnoi soldati Nikolai Jõeäri naine Anna Jõeär, sündinud Tulit ja kaebas, et tema isa Ado Tulit on 1885 aastal tema wennapoja Alexandri Tulitule 52 rubla raha lainanud, nüid sell aastal kewade enne surma on isa selle raha temale, Anna Jõeärile lubanud, ning peale selle on Alexandri Tulitu käes weel olnud minewa aastast Saaritsare wabaniku platsi wilja 7½ wakka rugisid, ka selle olla isa enne surma temale lubanud ja et Alexander Tulit seda heaga ei tahta maksta, palus kohut seda mõista. Tunnistust temal isa lubamise peale ep olla. Selle peale sai Alexander Tulit järge küsitud, ning ta seletas, et tema olla 1885 aastal Ado Tulitu käest lainuks wõtnud 52 rubla selle tingimisega, et ta iga aasta sellest rahast pidi 5 rubla ära maksma. Sellest rahast olla tema nüid 15 rubla ära maksnud ja surma ees lubanud Ado Tulit selle raha, mis weel siit saadik maksmata olnud, temale wennapoja ja ristipoja poolest kingituseks, aga selle ülewal nimetud 7½ rukisid käskinud Ado Tulit oma matusteks pruukida. Ado Tulitule teinud Matused tema wõeras poeg Josep Põlluär ja tema, Alexander Tulit, olla selle wilja 7½ w. rukisid Josepp Põlluäri kätte maksnud. Tunnistajateks Ado Tulitu lubamise juures enne surma olnud Josepp Põlluär ja lesk naine Liisu Kelder. Nüüd saiwad üks awalt Tunnistajad Josepp Põlluär ja Liisu Kelder järge küsitud. Josepp Põlluär ütles, et surma ees olla Liisu Kelder Adu Tulitu käest küsinud, et mis wahet teeb ta oma waranduse pärast. Selle peale on Adu Tulit kostnud, et mis ühegi käes on, jäeb sellele ja Alexander Tulitule jäeb see põlluwili 7½ rukisi, et ta sellest aitab matust teha ja kui sest wiljast peaks matuste tegemiseks puuduma, siis aitab Alexander Tulit sõnna juure sest äramaksmata rahast, muidu jäeb see lainatud raha Alexander Tulitule. Liisu Kelder tunnistas nõnda samma, et wili peab saama matusteks pruugitud ja kui sest puudub aitab Alexander Tulit oma käest juure.
Mõistetud: Et seda kaks laitmata eluwiisidega inimest on tunnistanud, et Ado Tulit selle wilja 7½ rukisi ja ära maksmata 37 rubla raha on Alexander Tulitule kingituseks lubanud, siis mõistab kogukonna kohus Liiwlandi Talurahwa sääduse raamatu 442 § järele, mis 1819 aasta kinnitud, Anna Jõeäri nõudmise tühjaks ja Alexandri Tulitu selle nõude alt lahti.
Sõnad: "Enne surma", "kingituseks" peale kirjutud ja "weel, Elisaweta" ja "rahast" maha tõmmatud.
Pea kohtumees Ado Paja XXX
Kohtumees M. Kaks XXX
M. Rehhi [allkiri]
Sellest protokolist on 22 Sept. 1890 a No 144 all Anna Jõeärile kopia walja antud
Sellest teine kopia 25 Sept 1890 a No 150 all wälja kijutud ja No 153 juures Ülem Talurahwa Kohtu saadetud.
Koos oliwad: Pea kohtumees Ado Paja, kohtumehed: Michail Kaks ja Mihkel Rehi.
Kohtu ette tuli Otstawnoi soldati Nikolai Jõeäri naine Anna Jõeär, sündinud Tulit ja kaebas, et tema isa Ado Tulit on 1885 aastal tema wennapoja Alexandri Tulitule 52 rubla raha lainanud, nüid sell aastal kewade enne surma on isa selle raha temale, Anna Jõeärile lubanud, ning peale selle on Alexandri Tulitu käes weel olnud minewa aastast Saaritsare wabaniku platsi wilja 7½ wakka rugisid, ka selle olla isa enne surma temale lubanud ja et Alexander Tulit seda heaga ei tahta maksta, palus kohut seda mõista. Tunnistust temal isa lubamise peale ep olla. Selle peale sai Alexander Tulit järge küsitud, ning ta seletas, et tema olla 1885 aastal Ado Tulitu käest lainuks wõtnud 52 rubla selle tingimisega, et ta iga aasta sellest rahast pidi 5 rubla ära maksma. Sellest rahast olla tema nüid 15 rubla ära maksnud ja surma ees lubanud Ado Tulit selle raha, mis weel siit saadik maksmata olnud, temale wennapoja ja ristipoja poolest kingituseks, aga selle ülewal nimetud 7½ rukisid käskinud Ado Tulit oma matusteks pruukida. Ado Tulitule teinud Matused tema wõeras poeg Josep Põlluär ja tema, Alexander Tulit, olla selle wilja 7½ w. rukisid Josepp Põlluäri kätte maksnud. Tunnistajateks Ado Tulitu lubamise juures enne surma olnud Josepp Põlluär ja lesk naine Liisu Kelder. Nüüd saiwad üks awalt Tunnistajad Josepp Põlluär ja Liisu Kelder järge küsitud. Josepp Põlluär ütles, et surma ees olla Liisu Kelder Adu Tulitu käest küsinud, et mis wahet teeb ta oma waranduse pärast. Selle peale on Adu Tulit kostnud, et mis ühegi käes on, jäeb sellele ja Alexander Tulitule jäeb see põlluwili 7½ rukisi, et ta sellest aitab matust teha ja kui sest wiljast peaks matuste tegemiseks puuduma, siis aitab Alexander Tulit sõnna juure sest äramaksmata rahast, muidu jäeb see lainatud raha Alexander Tulitule. Liisu Kelder tunnistas nõnda samma, et wili peab saama matusteks pruugitud ja kui sest puudub aitab Alexander Tulit oma käest juure.
Mõistetud: Et seda kaks laitmata eluwiisidega inimest on tunnistanud, et Ado Tulit selle wilja 7½ rukisi ja ära maksmata 37 rubla raha on Alexander Tulitule kingituseks lubanud, siis mõistab kogukonna kohus Liiwlandi Talurahwa sääduse raamatu 442 § järele, mis 1819 aasta kinnitud, Anna Jõeäri nõudmise tühjaks ja Alexandri Tulitu selle nõude alt lahti.
Sõnad: "Enne surma", "kingituseks" peale kirjutud ja "weel, Elisaweta" ja "rahast" maha tõmmatud.
Pea kohtumees Ado Paja XXX
Kohtumees M. Kaks XXX
M. Rehhi [allkiri]
Sellest protokolist on 22 Sept. 1890 a No 144 all Anna Jõeärile kopia walja antud
Sellest teine kopia 25 Sept 1890 a No 150 all wälja kijutud ja No 153 juures Ülem Talurahwa Kohtu saadetud.