27tal märtz 1881.

                           Pakohtomees O Illak

                            Kohtomees J. Alleksanderson

                          abbi   -  "  -   J. Troon.

Weskimõisa wallast Kurre Jaan Pelowas, kaebap Sure Kambja meeste, Andres Põdder, ja Ants Laur päle, et täl om kas sel 21.sel wai 22sel märtsiku päiwate ösel haina kuhjast arwata 2. koormat, ehk 80. punda ärrä warrastetud, ja ma ollen omist hainust. Andres Põdder, hobbese sömise reddelist, ja ka tõise hobbese assemelt talli nukkast maast leidnu,  - Ja Ants Lauri, haina hoitmise kohhast (hoonest) kätte sanud, - Tõiselt ollen ma leidnu Lalli tallo, ehk Andres Põdder, Lalli maja usaija alt, wõssast, kos koddost manno käimise jalksi jälled mannu käisiwa, ja ka selle Ants Lauri ello maja Rum(m)aski tallo usaija alt mõtsast, kos ka jalla käitud teeradda koddost mannu käis, selle man tun-

nistajad ommawa, Se Sure Kambjast kohtomees Peter Nüssik ja Weskimõisa walla wanemb Johan Hargi. - Jaan Pelowas üttel et 40. punda haino om ta kätte, ehk taggasi sanu, ja 40. punda kaotside jänu nende eest nõwa ma 20. rbl ja otsmise waiwa 10. rbl, kokko 30. rbl.

Sure Kambjast Lalli tallust Andres Põdder tulli ette, ja üttel, et tema sest haina wargusest middagi, minna olle omma rentniko Jaan Tim(m)ermani käest hommungu sel 23tal  märtzil 1881. hobbese rokka kõrwale sömises haino küssinu, ja ta käsk mul, ommast kottist rehhe tarrest wõtta ja mina wõtti säält arwata wast wiis naela ossa, ja panni oma hobbese reddelide kos mul ommi haino ka all olli, muijale mina neid haino ei olle pannu, tõiselt, näi ma enne aina küssimist pühhäbä homungo 22. märtzil et Jaan Timermani reggi olli rehhe all köitz olli ree pääl, ja weidige hainu, ree pääl ja ma arwasi, et ehk ta koskilt olli ommi tutwide ehk suggulaste poolt haino toonud, ja sel poolpäiwa öösel wasta pühhäpäiwa, 21. wastu 22. ööse olli ma koddost ärrä nimelt, Kambja kohtomehe Peter Nüssiku majan ööt kunni homungo päiwa tõusunu, kui ma oma koddo lätsi  Sedda wõip tunnistada, sellen tallun ollew rätsep Jaak Krahw, sellega maggasi ma ütten sängin  ho-

mungo koddo minekit näggi Ann Krahw.

Ants Laur tulli ette, ja üttel, et minna ei olle koskilt haino warratanud, ja mino käest ei olle üttegi warrastedu haino, leido.

Jaan Tim(m)erman üttel, et minna ei olle kellegi hainu poolba ööse warrastanud, minnul ei olle üttegi wõrast haino ollu, minna ei olle tälle ka hainu eesba homungo lubbanu, Andres Põddrale, ja Põdder ei olle ka haino küssinu minno käest se kõrd.

Andres Peetersoon, üttel, et tema sest middagi ei tea ei olle koskil haino wargil käinu. Ants Lauri naise welli üttel se õige ollewat, mis Peter Nüssik siin kohto eesn om kõnelnu, wargil käimise asjas.

Suure Kambja kohtomees Peter Nüssik tulli ette, ja üttel, et minna olle selle haina warguse ülles otsmise man olnu, ja olle nännu, et Ants Lauri käest, om selge haina proom kätte sanud, ja se om ka selge et koddost Rumaski usaijast jalksi teeradda nende haino mannu käis, mes mõtsa olli mahha panto  sedda sama olle minna ka Jaan Timermani majan nännu, et jalla teeradda tema Lalli tallo usaijast nende mõtsan ollewide haino manno käis, agga tema hobbese sömise reddel olli üsna tühhi, säält es olle middagi proomi leida, muijalt kui Andres Põdder hobbese reddelin olli se proom leida, mis selle warrastud haina kuhhaga ütte käis, päle se om ka need mõtsan olnud mõllemat unnikut ütte lännu.

Päle selle ommawa, mulle sel 23tal märtzil 1881. tõisip homungo Ants Laur, ja tema naise welli Andres Petersoon, selgeste ülles tunnista-

nuwa oma suuga Rumuski majan, et naad, poolba ööse wasta pühhäpäiwa  sel 21. ja 22. märtzi öse kolmekeste Jaan Pelowase kuhjast hainu tonuwa katte hobbesega, 1. om olnu, Ants Laur, 2. Andres Petersoon, ja 3. Jaan Timmerman. (Kõneleja olliwa Ants Laur, ja Andres Petersoon,)  Jaan Timerman ei olle ka koddo perrast küssitu ja se ei olle ka kõnelnu, rohgamb kui siin kohto een. Sedda kulis ka Andres Põdder, mis ne kats kõnneliwa. Rätsep Ants Petersoon om weel Andres Põtra hobbega käinu wargil.

Wekimõisa walla wanemb, Johan Hargi, üttel ka need sammad sõnad, mis Peter Nüssik, haino ülles leidmisen om konnelnu

Kohhos mõistis, et Ants Laur, peap kaotsite jänu haino eest 7. rbl ja 2. rbl tagga otsmise kullu, ja warguse trahwi 30. löögi, ehk 5. rbl waeste laegu hääs, ni sama peap ka Jaan Timmerman 7. rbl haina jahjo, 2. rbl aja witus, 30. lögi ehk 5. rbl, mis kokko 14. rbl teep ja rätsep Andres Petersoon, peap 2. rbl aja wite kullu, ja 30. löögi ehk 5. rbl warguse trahwi masma, ja Andres Põdder om sest süüst prii.

Se raha peap 8. päiwäni siin ärrä masma.

Rätsep Andres Petersohn elläp nüid wist Weddela tallul Kamjan.

Ants Laur, Jaan Timerman, Andres Petersoon - om kik mõistusega rahho jänu.

Jaan Pelowas, olli ka sellega rahhol jänu

                                                                           Päkohtomees O. Illak  XXX

                                                                            Kohtomees J. Alleksanderson  XXX

                                                                         abbi  -  "  -   J. Troon.  XXX