№ 18
Krimanni koggokonna kohtus 4 Junil 1876.
Wallawanem Märt Karel tulli koggokonna wallitsuse nimmel kohto ette ja kaebas Jaan Brakli peale et Temma olli minnewa kewwade siit koli maija ehhitata wõtnud nida et piddi se maija 1 Augustil 1875 walmis teggema agga et Temma mitte se maija walmis ei olnud minnewa aasta teinud ja nüid on Temma ka mittod käsko sanud et peab teggema hakkama agga ei olle mitte weel seie sadik tööse tulnud siis pallun et koggokonna kohto polest saaks Temma käest küssitud et kunnas temma tööse tulleb ja mis aijast Temma se maija walmis saab teggema ehk kui Temmast mitte teggiad ei saab, siis teab walla wallitsus teist Meistrid senne tö teggemiseks kaubelda.
Jaan Brakli tulli 4 Junil ette ja ütles: tännasest päewast 2 näddali perrast saan minna omma töö meestega sääl tööl ollema ja se tö mis sääl polikul on walmis teggema, agga sedda kahjo et minnewa aasta mul Materiali puduse perrast se maija ehhitamata jäi, nõuan minna minnewa aasta walla wannema käest 5 Rubla et Ta mulle Materiali ei iolnud murretsenud.
Se peale olli koggokonna kohhus üttelnud et Temma wõib omma kahjo Wanna wallawannema käest nõuda Materiali puduse perrast ja
2) olli ka ette üttelnud kui Jaan Brakli omma lubbamist 2 näddali sissen ei täidab egga sedda maija ehhitama ei tulleb, siis wõib wallawallitsus teine Meister wõtta ja Jaan Brakli peab se kahjo kandma Kontrakti perra teisele rohkem saab makstud.
Wana wannem Johan Otti ei olnud 18 Junil kohto ette tulnud.
Wanna wallawannem Johan Otti tulli 2 Julil ette se olli agga Septembri kuul kui Päkohtomees Jürri Brakli et koli maija juurde Materiali pudus on, agga meie kaup olli et Jaan Brakli piddi se maija 1 augustist walmis teggema agga et siis Kartofli wõtmise aeg olli ei olnud kelgil aego ja teiseks on praegust weel sääl minnewa aastast Materiali ollemas sest lubbi ja kiwwid said fundamenti tarwis kewwade sinna weetud agga fundament on weel praegust teggemata ja selle läbbi on ka se maija wilto waonud selle et ilma fundamentita olli ülles ehhitanud.
Sarrakustest Jaan Brakli tulli ette 2 Julil ja ütles minno käsk olli et piddi 6 sülda kiwwa weetud sama agga sääl saab agga praegust 1 wõi 3 sülda ollema ja se on üks keik kas minna enne Maija ülles teggemist ehk perrast kui maija walmis on fundamenti alla teen ent mul ollli agga palkidest pudus.
Johan Otti tulli ette ja ütles: olleks Jaan Brakli enne 1 Augusti Materiali nõudnud siis olleksin minna warsti weddada lasknud ni kui meie kaup olli ja Temma kontrakti peal seisab et 1 Augustist piddi se maija walmis teggema agga et Tema Haslawalt 2 tallo maija ehhitata olli wõtnud ja sääl töös olli kunni Augustini ja se maija olli teggemata jänud et Tal wedi tömehhi olli ja ei jõudnud sedda maija walmis tetta ja nüid on se nõudmine et Materiali pudus olli.
Mõistus 2sel Julil 1876
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Brakli ei olle mitte õigel terminil Materiali nõudnud, ni kui Temma Contraktis seisab ja
2) et Temmal kiwwi ja lubja Material sääl man olli ja mitte fundamenti walmis ei teinud, mis keige esmalt igga maijale peab tehtud sama ja
3) et Jaan Brakli siis õkwa kohto ei olnud sisse kaebanud et temmal Materiali puduse perrast tö seisma ja maija ehhitamata jäeb ei olle Jaan Braklil wanna wallawannem Johan Otti käest mingi suggust kahjo tassumist nõuda
4) et Jaan Brakli mitte omma lubbamist selle ehhituse perrast ei olle täitnud, ni kui Temma 4 Junil koggokonna kohto een olli lubbanud, on nüidsel Wallawallitsusel teine Meister lubba wõtta ja Jaan Brakli peab se kahjo kandma mis teise Meistrile ehk rohkem saab makstud kes se Maija walmis saab teggema Temma Contrakti perra.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees " Johan Semen XXX
" Gotlieb Päiw XXX
Mõistus sai 2 Julil kaibajal ja kaewatajal säduselikul kombel ette kulutud.
Jaan Brakli olli peale mõistuse kulutamist üttelnud et temma se maija kül isse walmis teeb agga kahjo tassumist surema kohto läbi tahta nõuda.
Jaan Brakle olli protocolli koggokonnast wälja wõtnud 2 Julil 1876.
№ 18
Krimanni koggokonna kohtus 4 Junil 1876.
Wallawanem Märt Karel tulli koggokonna wallitsuse nimmel kohto ette ja kaebas Jaan Brakli peale et Temma olli minnewa kewwade siit koli maija ehhitata wõtnud nida et piddi se maija 1 Augustil 1875 walmis teggema agga et Temma mitte se maija walmis ei olnud minnewa aasta teinud ja nüid on Temma ka mittod käsko sanud et peab teggema hakkama agga ei olle mitte weel seie sadik tööse tulnud siis pallun et koggokonna kohto polest saaks Temma käest küssitud et kunnas temma tööse tulleb ja mis aijast Temma se maija walmis saab teggema ehk kui Temmast mitte teggiad ei saab, siis teab walla wallitsus teist Meistrid senne tö teggemiseks kaubelda.
Jaan Brakli tulli 4 Junil ette ja ütles: tännasest päewast 2 näddali perrast saan minna omma töö meestega sääl tööl ollema ja se tö mis sääl polikul on walmis teggema, agga sedda kahjo et minnewa aasta mul Materiali puduse perrast se maija ehhitamata jäi, nõuan minna minnewa aasta walla wannema käest 5 Rubla et Ta mulle Materiali ei iolnud murretsenud.
Se peale olli koggokonna kohhus üttelnud et Temma wõib omma kahjo Wanna wallawannema käest nõuda Materiali puduse perrast ja
2) olli ka ette üttelnud kui Jaan Brakli omma lubbamist 2 näddali sissen ei täidab egga sedda maija ehhitama ei tulleb, siis wõib wallawallitsus teine Meister wõtta ja Jaan Brakli peab se kahjo kandma Kontrakti perra teisele rohkem saab makstud.
Wana wannem Johan Otti ei olnud 18 Junil kohto ette tulnud.
Wanna wallawannem Johan Otti tulli 2 Julil ette se olli agga Septembri kuul kui Päkohtomees Jürri Brakli et koli maija juurde Materiali pudus on, agga meie kaup olli et Jaan Brakli piddi se maija 1 augustist walmis teggema agga et siis Kartofli wõtmise aeg olli ei olnud kelgil aego ja teiseks on praegust weel sääl minnewa aastast Materiali ollemas sest lubbi ja kiwwid said fundamenti tarwis kewwade sinna weetud agga fundament on weel praegust teggemata ja selle läbbi on ka se maija wilto waonud selle et ilma fundamentita olli ülles ehhitanud.
Sarrakustest Jaan Brakli tulli ette 2 Julil ja ütles minno käsk olli et piddi 6 sülda kiwwa weetud sama agga sääl saab agga praegust 1 wõi 3 sülda ollema ja se on üks keik kas minna enne Maija ülles teggemist ehk perrast kui maija walmis on fundamenti alla teen ent mul ollli agga palkidest pudus.
Johan Otti tulli ette ja ütles: olleks Jaan Brakli enne 1 Augusti Materiali nõudnud siis olleksin minna warsti weddada lasknud ni kui meie kaup olli ja Temma kontrakti peal seisab et 1 Augustist piddi se maija walmis teggema agga et Tema Haslawalt 2 tallo maija ehhitata olli wõtnud ja sääl töös olli kunni Augustini ja se maija olli teggemata jänud et Tal wedi tömehhi olli ja ei jõudnud sedda maija walmis tetta ja nüid on se nõudmine et Materiali pudus olli.
Mõistus 2sel Julil 1876
Koggokonna kohhus mõistis et Jaan Brakli ei olle mitte õigel terminil Materiali nõudnud, ni kui Temma Contraktis seisab ja
2) et Temmal kiwwi ja lubja Material sääl man olli ja mitte fundamenti walmis ei teinud, mis keige esmalt igga maijale peab tehtud sama ja
3) et Jaan Brakli siis õkwa kohto ei olnud sisse kaebanud et temmal Materiali puduse perrast tö seisma ja maija ehhitamata jäeb ei olle Jaan Braklil wanna wallawannem Johan Otti käest mingi suggust kahjo tassumist nõuda
4) et Jaan Brakli mitte omma lubbamist selle ehhituse perrast ei olle täitnud, ni kui Temma 4 Junil koggokonna kohto een olli lubbanud, on nüidsel Wallawallitsusel teine Meister lubba wõtta ja Jaan Brakli peab se kahjo kandma mis teise Meistrile ehk rohkem saab makstud kes se Maija walmis saab teggema Temma Contrakti perra.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees " Johan Semen XXX
" Gotlieb Päiw XXX
Mõistus sai 2 Julil kaibajal ja kaewatajal säduselikul kombel ette kulutud.
Jaan Brakli olli peale mõistuse kulutamist üttelnud et temma se maija kül isse walmis teeb agga kahjo tassumist surema kohto läbi tahta nõuda.
Jaan Brakle olli protocolli koggokonnast wälja wõtnud 2 Julil 1876.
