S.K. Liisu Juhanson, käemeheks Jaan Riesenberg, astus kohtu ette ja nõudis oma pojandi Peet Juhansoni käest Aru talu pealt oma ärasurnud mehele Peet Juhannsonil laenatud raha 250 rubla, 300 rubla olewat ta küll selle talu peale oma mehele laenanud, 50 rubla kinkinud ta aga maha ja nõudwast nüid weel 250 rubla, tema tahtnud oma mehe elu aegus seda wõlga selgeks teha ja kohtu juures üles kirjutada laske, kui olnud wallawanem Tõnis Riesenberg selle asja pidanud aitama õigeks teha ja üles kirjutama, Tõnis Riesenberg olewat aga seda asja wiiwitanud, kui surnud tema mees äkitselt ära ja jäänud see nõudmine maha kirjutamata.
Peet Juhannson Suurst-Kõppust wastas eesseiswa nõudmise peale ennast sellest wõlast midagit teadwat, tema olnud 12 aastane kui tema isa Liisu Juhansoni tema praeguse emaku naeseks wõtnud kui ei ole ta seda kuulnud et Liisu raha ligi toonud.
Kohaline wallawanem Tõnis Riesenberg astus kohtu ette ja andis tunnistuseks: Ärasurnud Peet Juhannson olewat teda küll mittu korda oma juure kutsunud et ta wana ja surelik oma ja naese wahel olewat wõlga mis naene mehele saamise aeg ligi toonud ja talu peale ära kulunud, selgeks tegema ja üles kirjutama, tema pole aga ikka minna saanud kui olewat Peet Juhannson järsku ärasurnud ja jäänud see raha üles kirjutamata, kui palju just seda raha olnud olewat Peet Juhanson küll oma elu aegus rääkinud nüid ta aga enam ei mäletawat.
Jaan Riesenberg Suurest-Kõppust andis tunnistuseks: Tema teadwat seda selgeste et Liisu Juhannsonil raha olnud kui ta Peet Juhansonil mehele läinud, sest 125 rubla olnud Tõnis Laksbergil laenatud ja Jüri Pärnitsel 80 rubla, kui olewat Liisul oma käes ka raha olnud, seda ta aga ei teadwat just kui palju.
Pujatust Toomas Pihlak astus kohtu ette ja andis tunnistuseks: Tema olnud Peet Juhansoni juures õmblemas kui pidanud perenaesega Liisu Juhannsoniga laadale lehma müima minema, tema ütelnud selle peale siis müime lehm ära ja wõtame raha omale, perenaene ütelnud, mis see raha aitab, mull on palju oma raha saada siit talust, kui annud ülesse mis tarwis ta oma mehele raha annud ja tema /Pihlak/ kirjutanud kriidiga need summad laua peale ülesse, kui palju seda raha kokku tulnud, ei mäleta. Seepeale küsinud tema peremehe käest kes ka laua ääres istunud, kas see kõik õige on et perenaene oma raha nii palju talu peale annud kui olewat Peet Juhannson wastanud "tõsi küll et tal see raha saada, mina kehwa põllu mees perepalgad olid wõlgu ja protsendid härrale ja temal raha oli". Ka olewat see ju teada et raha pärast Peet Juhannson Liisu wõtnud ju tal siis ka ikka raha oli.
Nõudmiselt andis Liisu Juhanson üles mis tarwis ta nimelt oma raha talu maksudeks annud:
| 1, Mõisahärrale kapitali maksuks |
100 rbla |
| 2, Intressi rahaks kaks korda a 40 rbla |
80 " |
| 3, Soola tuua Pärnust
|
20 " |
| 4, Juhan Männal soldatiks minemise aeg palgaks |
20 " |
| 5, Teine kord jälle soola rahaks annud |
15 " |
| 6, Ühel talnamaa poisile Hans palgaks |
15 " |
| 7, Talule ja Jaako Orawale räimede toomiseks |
10 " |
| 8, Pearaha maksuks annud |
10 " |
| 9, Esimesel aastal kui Juhansonil mehele saanud, perahaks |
7,77 " |
| 10, Rätsepale Tohwer Petersonil töö eest |
5 " |
| 11, Märt Tomsonil soldatiks minemise aeg töö palka |
5 ! |
| 12, Mihkel Riesenbergil wankre rautamise eest |
10 " |
| 13, Teendritele käerahasid annud Ano Aderil 2 rbla, Ann Leppikul 1 rubla, Ado Serrmannil 1 rbla |
4 " |
|
307,77 |
Pale selle on weimede raha 88 rubla sisse tulnud mis ta sugugi ei nõudwat ja jättnud. Ka weel eesseiswast 51 rubla 77 kop maha, kui oma wahel oleks õigeks ja leppida saanud.
Peet Juhanson andis üles et temal muust eesseiswatest summadest pole kuulnud waid üksinda ühest 100 rublas, kui isa 200 rubla mõisa kapitali maksu wiinud ütelnud temale üks sada rubla on minu oma raha teine sada Liisu jagu.
Arwatud:
Jaak Oraw tunnistuseks ette kutsuda.
Kohtumees J. Tomson (allkiri)
Kohtumees. R. Riesenberg (allkiri)
Kohtumees J. Kaho (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
S.K. Liisu Juhanson, käemeheks Jaan Riesenberg, astus kohtu ette ja nõudis oma pojandi Peet Juhansoni käest Aru talu pealt oma ärasurnud mehele Peet Juhannsonil laenatud raha 250 rubla, 300 rubla olewat ta küll selle talu peale oma mehele laenanud, 50 rubla kinkinud ta aga maha ja nõudwast nüid weel 250 rubla, tema tahtnud oma mehe elu aegus seda wõlga selgeks teha ja kohtu juures üles kirjutada laske, kui olnud wallawanem Tõnis Riesenberg selle asja pidanud aitama õigeks teha ja üles kirjutama, Tõnis Riesenberg olewat aga seda asja wiiwitanud, kui surnud tema mees äkitselt ära ja jäänud see nõudmine maha kirjutamata.
Peet Juhannson Suurst-Kõppust wastas eesseiswa nõudmise peale ennast sellest wõlast midagit teadwat, tema olnud 12 aastane kui tema isa Liisu Juhansoni tema praeguse emaku naeseks wõtnud kui ei ole ta seda kuulnud et Liisu raha ligi toonud.
Kohaline wallawanem Tõnis Riesenberg astus kohtu ette ja andis tunnistuseks: Ärasurnud Peet Juhannson olewat teda küll mittu korda oma juure kutsunud et ta wana ja surelik oma ja naese wahel olewat wõlga mis naene mehele saamise aeg ligi toonud ja talu peale ära kulunud, selgeks tegema ja üles kirjutama, tema pole aga ikka minna saanud kui olewat Peet Juhannson järsku ärasurnud ja jäänud see raha üles kirjutamata, kui palju just seda raha olnud olewat Peet Juhanson küll oma elu aegus rääkinud nüid ta aga enam ei mäletawat.
Jaan Riesenberg Suurest-Kõppust andis tunnistuseks: Tema teadwat seda selgeste et Liisu Juhannsonil raha olnud kui ta Peet Juhansonil mehele läinud, sest 125 rubla olnud Tõnis Laksbergil laenatud ja Jüri Pärnitsel 80 rubla, kui olewat Liisul oma käes ka raha olnud, seda ta aga ei teadwat just kui palju.
Pujatust Toomas Pihlak astus kohtu ette ja andis tunnistuseks: Tema olnud Peet Juhansoni juures õmblemas kui pidanud perenaesega Liisu Juhannsoniga laadale lehma müima minema, tema ütelnud selle peale siis müime lehm ära ja wõtame raha omale, perenaene ütelnud, mis see raha aitab, mull on palju oma raha saada siit talust, kui annud ülesse mis tarwis ta oma mehele raha annud ja tema /Pihlak/ kirjutanud kriidiga need summad laua peale ülesse, kui palju seda raha kokku tulnud, ei mäleta. Seepeale küsinud tema peremehe käest kes ka laua ääres istunud, kas see kõik õige on et perenaene oma raha nii palju talu peale annud kui olewat Peet Juhannson wastanud "tõsi küll et tal see raha saada, mina kehwa põllu mees perepalgad olid wõlgu ja protsendid härrale ja temal raha oli". Ka olewat see ju teada et raha pärast Peet Juhannson Liisu wõtnud ju tal siis ka ikka raha oli.
Nõudmiselt andis Liisu Juhanson üles mis tarwis ta nimelt oma raha talu maksudeks annud:
| 1, Mõisahärrale kapitali maksuks |
100 rbla |
| 2, Intressi rahaks kaks korda a 40 rbla |
80 " |
| 3, Soola tuua Pärnust
|
20 " |
| 4, Juhan Männal soldatiks minemise aeg palgaks |
20 " |
| 5, Teine kord jälle soola rahaks annud |
15 " |
| 6, Ühel talnamaa poisile Hans palgaks |
15 " |
| 7, Talule ja Jaako Orawale räimede toomiseks |
10 " |
| 8, Pearaha maksuks annud |
10 " |
| 9, Esimesel aastal kui Juhansonil mehele saanud, perahaks |
7,77 " |
| 10, Rätsepale Tohwer Petersonil töö eest |
5 " |
| 11, Märt Tomsonil soldatiks minemise aeg töö palka |
5 ! |
| 12, Mihkel Riesenbergil wankre rautamise eest |
10 " |
| 13, Teendritele käerahasid annud Ano Aderil 2 rbla, Ann Leppikul 1 rubla, Ado Serrmannil 1 rbla |
4 " |
|
307,77 |
Pale selle on weimede raha 88 rubla sisse tulnud mis ta sugugi ei nõudwat ja jättnud. Ka weel eesseiswast 51 rubla 77 kop maha, kui oma wahel oleks õigeks ja leppida saanud.
Peet Juhanson andis üles et temal muust eesseiswatest summadest pole kuulnud waid üksinda ühest 100 rublas, kui isa 200 rubla mõisa kapitali maksu wiinud ütelnud temale üks sada rubla on minu oma raha teine sada Liisu jagu.
Arwatud:
Jaak Oraw tunnistuseks ette kutsuda.
Kohtumees J. Tomson (allkiri)
Kohtumees. R. Riesenberg (allkiri)
Kohtumees J. Kaho (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
