PROTOKOLL

Kriimani: Protokollid (1875-1881)

LeidandmedEAA.3298.1.4
Kaader
40
Daatum30.04.1876
Protokolli number24
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

№ 24

Krimanni Koggokonna kohtus 30 April 1876.

Roijo Karjamõisa piddaja  Jürri Klaus  tulli ette ja kaebas et minno made rentnik  Jaan Lemming on ilma üllese ütlemata Jürripäewal ärra läinud, ilma Contrakti aija lõpmata ja nõuan et Temma peab se rendi koht Contrakti perra eddesi piddama, nida kui meie rendi kauba leppingus seisab.

 Jaan Lemming sai Haslawa koggokonna wallitsuse läbbi 21sest Maist seie kohto ette tallitud agga  Temma ei olnud mitte tulnud.

Jaan Lemming sai 2 Julist Keiserliko Kihhelkonna Kohto läbbi seie tallitud agga Temma ei olnud mitte tulnud.

Jaan Lemming sai 30mast Julil ette tallitud Keiserliko Kihhelkonna kohto läbbi.

Haslawalt Jaan Lemming tulli 30 Julil ette ja ütles: minna ollin Mardi päewa aego  Jürri Klausele üllese üttelnud et minna Temma rendi kohta piddada ei jõuan.

 Jürri Klaus tulli 30mal Julil ette ja ütles Jaan Lemming olli agga enne Jürripäewa üks näddal üttelnud et Temma Jürripäew ärra lähheb ja sedda kohta ennam ei peab ja selle läbbi on need maad seisma jänud nink nõuan nüid Temma käest 

1) selle aasta rent 120 Rubla ja

2) peab Temma ka Contrakti perra se koht tullewa Jürripäew 1877 mulle kätte andma

 Jaan Lemming tulli ette ja ütles  Johan Kink wõib tunnistata et süggise ollin üllese üttelnud.

Tunnistaja Johan Kink tulli 13 Augustil ette ja ütles et temma sest asjast middagi ei teadwad.

Mõistus 13 Augustil 1876.

Koggokonna kohhus mõistis et  Jaan Lemming ei olle õigel aijal üllese üttelnud ja selle rendi kohha pealt on ärra paggenud peab Jürri Klausele selle aasta rent 120 Rubla h. maksma, nink peab ka Jürripäew 1877 se rendi koht Contrakti perra Jürri Klausele ärra andma. 

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Jürri Brakli XXX

Kohtomees "  Johan Semen XXX

 " Gotlieb Päiw  XXX

Kaibajal ja kaewatajal sai säduselikul kombel mõistus ette kulutud.

Kaewataw Jaan Leming olli 13 Augustil protocolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et suremat kohhut tahta nõuda.

Päkohtomees Jürri Brakli.

Kirjutaja M. Bauman /allkiri/

№ 24

Krimanni Koggokonna kohtus 30 April 1876.

Roijo Karjamõisa piddaja  Jürri Klaus  tulli ette ja kaebas et minno made rentnik  Jaan Lemming on ilma üllese ütlemata Jürripäewal ärra läinud, ilma Contrakti aija lõpmata ja nõuan et Temma peab se rendi koht Contrakti perra eddesi piddama, nida kui meie rendi kauba leppingus seisab.

 Jaan Lemming sai Haslawa koggokonna wallitsuse läbbi 21sest Maist seie kohto ette tallitud agga  Temma ei olnud mitte tulnud.

Jaan Lemming sai 2 Julist Keiserliko Kihhelkonna Kohto läbbi seie tallitud agga Temma ei olnud mitte tulnud.

Jaan Lemming sai 30mast Julil ette tallitud Keiserliko Kihhelkonna kohto läbbi.

Haslawalt Jaan Lemming tulli 30 Julil ette ja ütles: minna ollin Mardi päewa aego  Jürri Klausele üllese üttelnud et minna Temma rendi kohta piddada ei jõuan.

 Jürri Klaus tulli 30mal Julil ette ja ütles Jaan Lemming olli agga enne Jürripäewa üks näddal üttelnud et Temma Jürripäew ärra lähheb ja sedda kohta ennam ei peab ja selle läbbi on need maad seisma jänud nink nõuan nüid Temma käest 

1) selle aasta rent 120 Rubla ja

2) peab Temma ka Contrakti perra se koht tullewa Jürripäew 1877 mulle kätte andma

 Jaan Lemming tulli ette ja ütles  Johan Kink wõib tunnistata et süggise ollin üllese üttelnud.

Tunnistaja Johan Kink tulli 13 Augustil ette ja ütles et temma sest asjast middagi ei teadwad.

Mõistus 13 Augustil 1876.

Koggokonna kohhus mõistis et  Jaan Lemming ei olle õigel aijal üllese üttelnud ja selle rendi kohha pealt on ärra paggenud peab Jürri Klausele selle aasta rent 120 Rubla h. maksma, nink peab ka Jürripäew 1877 se rendi koht Contrakti perra Jürri Klausele ärra andma. 

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Jürri Brakli XXX

Kohtomees "  Johan Semen XXX

 " Gotlieb Päiw  XXX

Kaibajal ja kaewatajal sai säduselikul kombel mõistus ette kulutud.

Kaewataw Jaan Leming olli 13 Augustil protocolli koggokonna kohtust wälja wõtnud et suremat kohhut tahta nõuda.

Päkohtomees Jürri Brakli.

Kirjutaja M. Bauman /allkiri/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS