№ 27
Copia
Krimannis 27 August 1876.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees Gotlieb Päiw XXX
" Johan Semen XXX
Mõisawalitsus tulli ette ja kaebas et siit Seppikodda on ösil 12 Augustil ärra lahhutud ja ärra warrastud 1 kruwi leht 1 tangid üks krasbel 2 ägli warba 2 Leisikat murki 5 Leisikat rauda ja ka enne sedda aejast liggi 100 sülda mõsso nöri ja nüid 21 augustil ollin minna se raud Haslawalt Gusta Adamsoni aedast murgi ja 1 Leisika rauda kätte sanud ja ka Gusta Jakobsoni käest ollen 1 Latt rauda kätte sanud, mis Temma mulla alla nurme peale oli ärra pandnud ja Peter Janus ütles: et Temma ollewad ka nurme pealt 1 lat wõtnud ja mersa latti sisse pandnud agga säält ollewad se lät ärra wõetud.
Haslawalt Gusta Jakobson tulli 27 Augustil ette ja ütles Zeapois Johan Adamson olli se raud nurme pealt röa kõrrest leidnud ja meie läksime siis Peter Janusega sinna ja ollime Zeapoisi käest kumpki üks lat rauda wõtnud ja Zeapoisi katte jäi 2 latti mis Tema omma perremees Gusta Adamsoni kätte ollewad ärra andnud ja Peter Janus ütles et Temma raua lat ollewad heinamaa päält lättest kuhho Temma õhto panni, kui koddo läksime ärra kaddunud.
Peter Janus tulli ette ja ütles: minna ollin kül üks lat rauda Zeapoisi käest wõtnud nink pandsin metsa ütte lätte sisse agga säält olli se raud ärra wõetud ja muud ma ei tean middagi kõnnelda.
Zeapois Johan Adamson tulli ette ja ütles: kui minna se raua nurme pealt röa kõrrest leidsin siis jooksis Peter Janus sinna ja ütles: et se Temma raud ollewad nink wõttis ütte latti ärra ja Gusta Jakobson wõttis ka ütte latti ja 2 latti ollin minna koddo Gusta Adamsoni kätte winud.
Peter Janus sai ette kutsutud, nink tunnistas kohto nõudmise peale et Peter Laban ja Johan Kork ollewad enne siit mõisa nöri ärra warrastanuwad kus minna ka ütten ollin ja se nöör sai katski leigatud ja on Praegust Wanna tarre perremees Jaan Zobeli käes kust neid wõibkätte sada ja raua on nemmad ka warrastanuwad seppikoast se on Peter Laban ja Johan Kork tulliwad õhto minno pole ja kutsosiwad mind ütten Mälletjärwe küllase tüdrukute manno ja kui Krimanni mõisa Orgo saime siis ütlesiwad Laban ja Kork et Jaan Zobel käskis mul wankri telgesid kaeda ja lähme kaeme kas Krimanni Mõisa seppi koast same siis jäin minna Johan Korgiga Seppikoa tade ja Peter Labanil olli üks konks wõi muukraud, teggi sellega lukkost lahti ja tõi eddimalt se suur murgi tük ja üks lat rauda ja kui teist korda taggasi läks siis tõi kolm latti rauda ja 2 ägli warba mis arwata 4 jalga pitkad olliwad agga et homikune walge jo sureks läks ei sanud meie sedda rauda koddo wia, nink ollime siis sinna röa kõrre peale wao sisse pandnud ja Peter Laban olli nee 2 ägli warba koddo winud ja neist ägli warbadest on praegust Peter Labanil ja Korgil raud keppid tehtud kellega naad ösi ümber hulguwad.
Gusta Jakobson tulli ette ja ütles se on kül õige et Peter Janus Peter Laban ja Johan Kork igga ösi ümber hulguwad ja kunnagi ösel koddun ei olle.
Peter Laban sai 30 Augustil ette kutsotud ja ütles minna ei ollen mitte seppikoast rauda warrastanud ja ei tea ka sest asjast middagi kõnnelda ja need warwad ollin enda Perremehhe Jaan Zobeli äglide seest wõtnud otsa kõwwerasse käendnud ja endale keppidt teinud agga et Ta raske olli ollin ma jälle äglide sisse se raud terwelt sisse pandnud ja nörist ei tean ma ka mitte middagi.
Johan Kork sai ette kutsutud ja ütles et meie ei olle mitte nöri warrastanud ei ka mitte seppikoast rauda warrastanud ja se olli Jaan Zobeli ägli warb mis Laban Zobeli ägli sissest olli wõtnud ja panni jälle se warb äglide sisse taggasi kus minna manu ollin.
Jaan Zobel tulli ette ja ütles: et minna ollin se ägli warwa enda ägli sissest wõtnud ja ollin ka isse se warb ägli sisse isse taggasi pandnud ja se warwa ots ei olnud mitte kõwwerasse käendud ja se warb olli agga üks ainoke päew ägli sissest wäljas ja se on kül õige et Laban ösi koddust olli tihti ärra käinud ja se nöör mis minno käest on ärra todud on minno enda nöör mis Peetri päewa aego linnast ollin tonud.
Tunnistaja Jaan Wälbe tulli ette ja ütles et Peter Janus olli mulle kõnnelnud et nemmad ollewad Labani ja Korgiga Krimanni mõisa Mõsso nöri ärra warrastanuwad mis 70 sülda ütles pitk ollewad ja ütles et nemmas se nöör ollewad Jaan Zobeli kätte andnuwad ja ütles ka mulle et Peter Laban ja Kork olliwad kül Krimanni seppikoast raua ärra warrastanuwad, kus minna ka ütten ollin ja sedda näggin minna ka selgest et Labani ja Korgi käes olliwad 2 ägli warbast tettud raud keppi ja mõllemil olliwad ütte jalla pitkuselt otsad kõwwerasse käendud ja Laban ütles et minna ollin palgi wahhel otsa kõwwerasse käendnud et hea on käega kindi hoida ja pakkus mulle sedda warba müia 20 Cop. eest ja ütles: ma saan küllalt särratseid warbo, agga se pinike warb mis nemmad seie kohto peale on tonuwad ei olnud mitte sel korral nende käen, sest neil mõllemil olliwad sõrme jämedused warwad käen.
Jürri Janus Haslawalt tulli ette ja ütles: minna näggin Jaan Zobeli kambris sedda rauda warba kellel ots olli loga modi kõwwerasse käendud ni kui Sakste keppidel ja allumetsel otsal olli tük otsat ärra raggutud ja Jaan Zobeli latsike ütles et se on Peter Labani raud kep.
Johan Koort Haslawalt Januse perremees tulli ette ja ütles minna ei tean neide wargusest middagi kõnnelda ja sedda ma ei tean ka mitte üttelda kas minno sullane on ösi koddo olnud wõi mitte.
peter Ilp tulli ette ja tunnistas et Laban olli Janusele üttelnud et kui minna wangist lahti saan siis saan sind õkwa ärra tapma, kui sinna weel peaksid eddasi piddi tunnistama et meie olleme Seppikoast se raud warrastanud.
Jürri Tohwre tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Peter Ilp tunnistas et Peter Laban on üttelnud et Januse tappab kui Ta sedda eddespiddi peaks tunnistama et nemmad se raua on warrastanuwad.
Siit kohtomees Johan Semen ja Gotlieb Päiw tunnistasiwad et nende wargate Perremehhed Jaan Zobel ja Johan Koort on Peter Janusele nende kuulden üttelnuwad et mis sinna ni rummal ollid olnud et üllese ollid tunnistanud ja kas sinna ei wõinud nida üttelda et röa kõrrest ollete raua leidnud ja wõite ka röa kõrre käest nõuda et kes on se warrastanud.
Mõisawallitsus tulli ette ja andis üllese et weel 6 wõi 7 Rubla eest neid warrastud raud krami pudus ollewad.
Mõistus 30 August 1876.
Koggokonna kohhus pallub et need nimetud wargas Peter Laban Peter Janus ja Johan Kork sawad Keiserliko Silla kohto mõistmise alla wasto wõetud, seperrast et nemmad lukko taggast on warrastanuwad ja
2) jäewad need nimmetud Haslawa Perremehhed Johan Koort ja Jaan Zobel kes koggokonna kohto arwamise perra ka nende wargatega (omma sullastega) ütten nõun on olnud weel eddesi piddi koggokonna kohto ülle kullemise alla.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees " Johan Semen XXX
" Gotlieb Päiw XXX
№ 27
Copia
Krimannis 27 August 1876.
Kohto lauan olliwa
Peakohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees Gotlieb Päiw XXX
" Johan Semen XXX
Mõisawalitsus tulli ette ja kaebas et siit Seppikodda on ösil 12 Augustil ärra lahhutud ja ärra warrastud 1 kruwi leht 1 tangid üks krasbel 2 ägli warba 2 Leisikat murki 5 Leisikat rauda ja ka enne sedda aejast liggi 100 sülda mõsso nöri ja nüid 21 augustil ollin minna se raud Haslawalt Gusta Adamsoni aedast murgi ja 1 Leisika rauda kätte sanud ja ka Gusta Jakobsoni käest ollen 1 Latt rauda kätte sanud, mis Temma mulla alla nurme peale oli ärra pandnud ja Peter Janus ütles: et Temma ollewad ka nurme pealt 1 lat wõtnud ja mersa latti sisse pandnud agga säält ollewad se lät ärra wõetud.
Haslawalt Gusta Jakobson tulli 27 Augustil ette ja ütles Zeapois Johan Adamson olli se raud nurme pealt röa kõrrest leidnud ja meie läksime siis Peter Janusega sinna ja ollime Zeapoisi käest kumpki üks lat rauda wõtnud ja Zeapoisi katte jäi 2 latti mis Tema omma perremees Gusta Adamsoni kätte ollewad ärra andnud ja Peter Janus ütles et Temma raua lat ollewad heinamaa päält lättest kuhho Temma õhto panni, kui koddo läksime ärra kaddunud.
Peter Janus tulli ette ja ütles: minna ollin kül üks lat rauda Zeapoisi käest wõtnud nink pandsin metsa ütte lätte sisse agga säält olli se raud ärra wõetud ja muud ma ei tean middagi kõnnelda.
Zeapois Johan Adamson tulli ette ja ütles: kui minna se raua nurme pealt röa kõrrest leidsin siis jooksis Peter Janus sinna ja ütles: et se Temma raud ollewad nink wõttis ütte latti ärra ja Gusta Jakobson wõttis ka ütte latti ja 2 latti ollin minna koddo Gusta Adamsoni kätte winud.
Peter Janus sai ette kutsutud, nink tunnistas kohto nõudmise peale et Peter Laban ja Johan Kork ollewad enne siit mõisa nöri ärra warrastanuwad kus minna ka ütten ollin ja se nöör sai katski leigatud ja on Praegust Wanna tarre perremees Jaan Zobeli käes kust neid wõibkätte sada ja raua on nemmad ka warrastanuwad seppikoast se on Peter Laban ja Johan Kork tulliwad õhto minno pole ja kutsosiwad mind ütten Mälletjärwe küllase tüdrukute manno ja kui Krimanni mõisa Orgo saime siis ütlesiwad Laban ja Kork et Jaan Zobel käskis mul wankri telgesid kaeda ja lähme kaeme kas Krimanni Mõisa seppi koast same siis jäin minna Johan Korgiga Seppikoa tade ja Peter Labanil olli üks konks wõi muukraud, teggi sellega lukkost lahti ja tõi eddimalt se suur murgi tük ja üks lat rauda ja kui teist korda taggasi läks siis tõi kolm latti rauda ja 2 ägli warba mis arwata 4 jalga pitkad olliwad agga et homikune walge jo sureks läks ei sanud meie sedda rauda koddo wia, nink ollime siis sinna röa kõrre peale wao sisse pandnud ja Peter Laban olli nee 2 ägli warba koddo winud ja neist ägli warbadest on praegust Peter Labanil ja Korgil raud keppid tehtud kellega naad ösi ümber hulguwad.
Gusta Jakobson tulli ette ja ütles se on kül õige et Peter Janus Peter Laban ja Johan Kork igga ösi ümber hulguwad ja kunnagi ösel koddun ei olle.
Peter Laban sai 30 Augustil ette kutsotud ja ütles minna ei ollen mitte seppikoast rauda warrastanud ja ei tea ka sest asjast middagi kõnnelda ja need warwad ollin enda Perremehhe Jaan Zobeli äglide seest wõtnud otsa kõwwerasse käendnud ja endale keppidt teinud agga et Ta raske olli ollin ma jälle äglide sisse se raud terwelt sisse pandnud ja nörist ei tean ma ka mitte middagi.
Johan Kork sai ette kutsutud ja ütles et meie ei olle mitte nöri warrastanud ei ka mitte seppikoast rauda warrastanud ja se olli Jaan Zobeli ägli warb mis Laban Zobeli ägli sissest olli wõtnud ja panni jälle se warb äglide sisse taggasi kus minna manu ollin.
Jaan Zobel tulli ette ja ütles: et minna ollin se ägli warwa enda ägli sissest wõtnud ja ollin ka isse se warb ägli sisse isse taggasi pandnud ja se warwa ots ei olnud mitte kõwwerasse käendud ja se warb olli agga üks ainoke päew ägli sissest wäljas ja se on kül õige et Laban ösi koddust olli tihti ärra käinud ja se nöör mis minno käest on ärra todud on minno enda nöör mis Peetri päewa aego linnast ollin tonud.
Tunnistaja Jaan Wälbe tulli ette ja ütles et Peter Janus olli mulle kõnnelnud et nemmad ollewad Labani ja Korgiga Krimanni mõisa Mõsso nöri ärra warrastanuwad mis 70 sülda ütles pitk ollewad ja ütles et nemmas se nöör ollewad Jaan Zobeli kätte andnuwad ja ütles ka mulle et Peter Laban ja Kork olliwad kül Krimanni seppikoast raua ärra warrastanuwad, kus minna ka ütten ollin ja sedda näggin minna ka selgest et Labani ja Korgi käes olliwad 2 ägli warbast tettud raud keppi ja mõllemil olliwad ütte jalla pitkuselt otsad kõwwerasse käendud ja Laban ütles et minna ollin palgi wahhel otsa kõwwerasse käendnud et hea on käega kindi hoida ja pakkus mulle sedda warba müia 20 Cop. eest ja ütles: ma saan küllalt särratseid warbo, agga se pinike warb mis nemmad seie kohto peale on tonuwad ei olnud mitte sel korral nende käen, sest neil mõllemil olliwad sõrme jämedused warwad käen.
Jürri Janus Haslawalt tulli ette ja ütles: minna näggin Jaan Zobeli kambris sedda rauda warba kellel ots olli loga modi kõwwerasse käendud ni kui Sakste keppidel ja allumetsel otsal olli tük otsat ärra raggutud ja Jaan Zobeli latsike ütles et se on Peter Labani raud kep.
Johan Koort Haslawalt Januse perremees tulli ette ja ütles minna ei tean neide wargusest middagi kõnnelda ja sedda ma ei tean ka mitte üttelda kas minno sullane on ösi koddo olnud wõi mitte.
peter Ilp tulli ette ja tunnistas et Laban olli Janusele üttelnud et kui minna wangist lahti saan siis saan sind õkwa ärra tapma, kui sinna weel peaksid eddasi piddi tunnistama et meie olleme Seppikoast se raud warrastanud.
Jürri Tohwre tulli ette ja tunnistas just nida sammoti kui Peter Ilp tunnistas et Peter Laban on üttelnud et Januse tappab kui Ta sedda eddespiddi peaks tunnistama et nemmad se raua on warrastanuwad.
Siit kohtomees Johan Semen ja Gotlieb Päiw tunnistasiwad et nende wargate Perremehhed Jaan Zobel ja Johan Koort on Peter Janusele nende kuulden üttelnuwad et mis sinna ni rummal ollid olnud et üllese ollid tunnistanud ja kas sinna ei wõinud nida üttelda et röa kõrrest ollete raua leidnud ja wõite ka röa kõrre käest nõuda et kes on se warrastanud.
Mõisawallitsus tulli ette ja andis üllese et weel 6 wõi 7 Rubla eest neid warrastud raud krami pudus ollewad.
Mõistus 30 August 1876.
Koggokonna kohhus pallub et need nimetud wargas Peter Laban Peter Janus ja Johan Kork sawad Keiserliko Silla kohto mõistmise alla wasto wõetud, seperrast et nemmad lukko taggast on warrastanuwad ja
2) jäewad need nimmetud Haslawa Perremehhed Johan Koort ja Jaan Zobel kes koggokonna kohto arwamise perra ka nende wargatega (omma sullastega) ütten nõun on olnud weel eddesi piddi koggokonna kohto ülle kullemise alla.
Kohto lauan olliwa
Päkohtomees Jürri Brakli XXX
Kohtomees " Johan Semen XXX
" Gotlieb Päiw XXX
