PROTOKOLL

Suure-Kõpu: Protokolliraamat (1885-1887)

LeidandmedEAA.3676.1.23
Kaader
173
174
Daatum26.03.1887
Protokolli number68
Protokolli teema4. Perekonna- ja pärimisasjad
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
A. Ekbaum Peakohtumees
H. Tomson Kohtumees
H. Tammann Kohtumees
Th. Heinrichsen Kohtumees

Protukolli põhjusel 12 Webruarist s.a. No 27 astus kohtu ette Suurest-Kõppust Hendrik Meet kinnitatud käemeheks Hendrik Reite ja wastas küsimiselt: Tema ei olewat kunagi oma poja Hansule koha nime lubanud, kui poeg kosjas käinud oleawt ka tema Matsimaa talus Kusta Tomsoni, Hansu praeguse äija juures üks kord käinud kui pole sellkorral Kusta Tomson midagit koha õigusest Hansule rääkinud, kui tema sealt äratulnud, olewat Juhan Kiis ja Jüri Asaw teda saatma tulnud, kui sundinud teda et ta oma poja Hansu nime talu pärijaks üles laseb kirjutada, tema pole seda mitte lubanud et Hansu nimel talu kirjutatud saab waid ütelnud, kui ta hea laps on wõiwat ta koha edespidi saada sest et tema teised lapsed alles weiksed ja kaswatada tahtwat. Tema poeg Hans pole aga tema sõna kuulnud waid hakanud temaga kohut käima ja palka nõudma et ta küll iga aasta oma jagu palka olewat saanud, kui on kohtud teda Hansule maksta mõistnud 350 rubla mis ta ka juba wälja maksnud. Kui ei lubawat tema nüid enam oma poja Hansule talu, ka wähemat kui pärandust oma warandusest sest et ta oma päranduse kätte saanud ja teda kui isa ära põlganud ja tema juurest ära läinud.

Kohtu ette astudes wastasid Hans Meet ja Kusta Tomson, Hendrik Meet ülesandmise peale et see wale olewat, sest esimene ei oleks naest wõtnud, teine ka mitte oma tütart mehele pannud kui Hendrik Meet mitte oma poja Hansule Solu kohta poleks lubanud.

Hendrik Reite S.K. andis tunnistuseks: Kui Hans Meet naest wõtta tahtnud, olewat tema isa Hendrik Meet, tema /Reite/ juure tulnud ja küsinud nimelt temalt mis teha, et Hans tahtwat naest wõtta milleks tema luba ei tahtwat anda, Hans olewat aga ütelnud kui isa luba ei anna hüpawat ta jõkke, ka olewat Hans Meet naesel kuulduselt laps pulmast arwatud warem sündinud kui õigus, mis ju näitawat et Kusta Tomson wägisi oma tütart ära wõtta tahtis laske.

Et kohtu käijad oma wahel leppida ei saanud, tegid kohtu liikmed ühel meelel allseiswa 

Mõistuse:

Et Hendrik Meet küll oma poja Hansule tunnistuse põhjusel koha on lubanud, sellest lubamisest aga midagit kirjutatud ei ole ja Hendrik Meet üksnes siis oleks koha annud kui ta pojaga ilusti läbi saab - nõnda kuidas aga teada et Hans Meet isaga kohut käis ja isa juurest ära on, kui et isa temale 350 rubla wälja maksnud, ka selle üle selget tunnistust ei ole et Kusta Tomson üksnes selle tingimusega oma tütre Hans Meetile naeseks annud et Solu koha pidanud saama - saawad Hans Meet ja Kusta Tomson oma nõudmistega rahule sunnitud.

Eesseisaw otsus sai kohtu käijatele seaduslikult kuulutatud.

Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)

Kohtumees P. Aman (allkiri)

Kohtumees W. Reiman (allkiri)

Kirj. Heinrichsen (allkiri)

Protukolli põhjusel 12 Webruarist s.a. No 27 astus kohtu ette Suurest-Kõppust Hendrik Meet kinnitatud käemeheks Hendrik Reite ja wastas küsimiselt: Tema ei olewat kunagi oma poja Hansule koha nime lubanud, kui poeg kosjas käinud oleawt ka tema Matsimaa talus Kusta Tomsoni, Hansu praeguse äija juures üks kord käinud kui pole sellkorral Kusta Tomson midagit koha õigusest Hansule rääkinud, kui tema sealt äratulnud, olewat Juhan Kiis ja Jüri Asaw teda saatma tulnud, kui sundinud teda et ta oma poja Hansu nime talu pärijaks üles laseb kirjutada, tema pole seda mitte lubanud et Hansu nimel talu kirjutatud saab waid ütelnud, kui ta hea laps on wõiwat ta koha edespidi saada sest et tema teised lapsed alles weiksed ja kaswatada tahtwat. Tema poeg Hans pole aga tema sõna kuulnud waid hakanud temaga kohut käima ja palka nõudma et ta küll iga aasta oma jagu palka olewat saanud, kui on kohtud teda Hansule maksta mõistnud 350 rubla mis ta ka juba wälja maksnud. Kui ei lubawat tema nüid enam oma poja Hansule talu, ka wähemat kui pärandust oma warandusest sest et ta oma päranduse kätte saanud ja teda kui isa ära põlganud ja tema juurest ära läinud.

Kohtu ette astudes wastasid Hans Meet ja Kusta Tomson, Hendrik Meet ülesandmise peale et see wale olewat, sest esimene ei oleks naest wõtnud, teine ka mitte oma tütart mehele pannud kui Hendrik Meet mitte oma poja Hansule Solu kohta poleks lubanud.

Hendrik Reite S.K. andis tunnistuseks: Kui Hans Meet naest wõtta tahtnud, olewat tema isa Hendrik Meet, tema /Reite/ juure tulnud ja küsinud nimelt temalt mis teha, et Hans tahtwat naest wõtta milleks tema luba ei tahtwat anda, Hans olewat aga ütelnud kui isa luba ei anna hüpawat ta jõkke, ka olewat Hans Meet naesel kuulduselt laps pulmast arwatud warem sündinud kui õigus, mis ju näitawat et Kusta Tomson wägisi oma tütart ära wõtta tahtis laske.

Et kohtu käijad oma wahel leppida ei saanud, tegid kohtu liikmed ühel meelel allseiswa 

Mõistuse:

Et Hendrik Meet küll oma poja Hansule tunnistuse põhjusel koha on lubanud, sellest lubamisest aga midagit kirjutatud ei ole ja Hendrik Meet üksnes siis oleks koha annud kui ta pojaga ilusti läbi saab - nõnda kuidas aga teada et Hans Meet isaga kohut käis ja isa juurest ära on, kui et isa temale 350 rubla wälja maksnud, ka selle üle selget tunnistust ei ole et Kusta Tomson üksnes selle tingimusega oma tütre Hans Meetile naeseks annud et Solu koha pidanud saama - saawad Hans Meet ja Kusta Tomson oma nõudmistega rahule sunnitud.

Eesseisaw otsus sai kohtu käijatele seaduslikult kuulutatud.

Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)

Kohtumees P. Aman (allkiri)

Kohtumees W. Reiman (allkiri)

Kirj. Heinrichsen (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS