Protukolli põhjusel 16 Aprillist s.a. No 91 astus kohtu ette S.K. Hendrik Reite ja andis wastuseks et Mari Laks olewat möldre Elbrehti naese käest triigi masina toonud ja aidas triikinud kus põhku ja muud kraami olnud mis niisuguse süttega masinaga oleks kahju wõinud sündida ja kui möldre naene Liisu Elbreht masina järgi tulnud olewat tema ütelnud, ära mitte niisuguse rumala inimese kätte rauda anda, muud pole tema ütelnud kui arwawat tema enesel kui taluperemehel oma teendre kohta seda mitte palju ütelnud olewat kes niisuguse tule riistatega põhu hoonid ja aita mööda ümber käib.
Mari Laks wastas see peale, nõumeheks Jüri Reimann, et tema pole weel triikinud waid alles triikida tahtnud kus külmad söed sees olnud, kui ütelnud Hendrik Reite mitte rumala inimese kätte ära anna rauda, waid hullu inimese kätte kui tahtwat tema teada kuidas tema ull olewat.
Hendrik Reite andis weel üles et Mari Laks teda raua wargaks, siaks ja lollaks sõimanud, kui palus teada mis see lolla sõna tähendawat.
Mari Laks salgas tema pole peremeest sõimanud.
Leena Wurks Suurest-Kõpust astus ette ja andis tunnistuseks: Tema pole seda kuulnud kui Hendrik Reite Mari Laksile "hull" ütelnud, seda on ta aga küll kuulnud kui Mari Laks H. Reitet on teotanud üteldes sina oled raua waras ja lolla.
Karl Piir S. Kõpust astus ette ja andis tunnistuseks: Mari Laks ütelnud Hendrik Reitele sina oled raua ära warastanud, Reite wastanud ei ole warastanud waid raud on minu käes ma wõtsin ära et sa aidas triikinud, Mari wastanud see peale sina oled loll mina pole aidas triikinud.
Otsus:
Et Hendrik Reitel kui maja peremehel õigus midagit oma teendrile ütelda kui midagit leiab mis kahju wõib saata ka on Mari Laks peremeest wargaks ja lollaks sõimanud - seepärast lähab Mari Laks põhjata kaebtuse eest ja ropu üteluse eest peremehe wastu 8 päewa aja sees 24 tunnis wangi.
Eesseisaw otsus sai kohtu käijatel seaduslikult kuulutatud, Mari Laksil käemeheks Jüri Reimann.
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees H. Tomson (allkiri)
Kohtumees J. Kaho (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Protukolli põhjusel 16 Aprillist s.a. No 91 astus kohtu ette S.K. Hendrik Reite ja andis wastuseks et Mari Laks olewat möldre Elbrehti naese käest triigi masina toonud ja aidas triikinud kus põhku ja muud kraami olnud mis niisuguse süttega masinaga oleks kahju wõinud sündida ja kui möldre naene Liisu Elbreht masina järgi tulnud olewat tema ütelnud, ära mitte niisuguse rumala inimese kätte rauda anda, muud pole tema ütelnud kui arwawat tema enesel kui taluperemehel oma teendre kohta seda mitte palju ütelnud olewat kes niisuguse tule riistatega põhu hoonid ja aita mööda ümber käib.
Mari Laks wastas see peale, nõumeheks Jüri Reimann, et tema pole weel triikinud waid alles triikida tahtnud kus külmad söed sees olnud, kui ütelnud Hendrik Reite mitte rumala inimese kätte ära anna rauda, waid hullu inimese kätte kui tahtwat tema teada kuidas tema ull olewat.
Hendrik Reite andis weel üles et Mari Laks teda raua wargaks, siaks ja lollaks sõimanud, kui palus teada mis see lolla sõna tähendawat.
Mari Laks salgas tema pole peremeest sõimanud.
Leena Wurks Suurest-Kõpust astus ette ja andis tunnistuseks: Tema pole seda kuulnud kui Hendrik Reite Mari Laksile "hull" ütelnud, seda on ta aga küll kuulnud kui Mari Laks H. Reitet on teotanud üteldes sina oled raua waras ja lolla.
Karl Piir S. Kõpust astus ette ja andis tunnistuseks: Mari Laks ütelnud Hendrik Reitele sina oled raua ära warastanud, Reite wastanud ei ole warastanud waid raud on minu käes ma wõtsin ära et sa aidas triikinud, Mari wastanud see peale sina oled loll mina pole aidas triikinud.
Otsus:
Et Hendrik Reitel kui maja peremehel õigus midagit oma teendrile ütelda kui midagit leiab mis kahju wõib saata ka on Mari Laks peremeest wargaks ja lollaks sõimanud - seepärast lähab Mari Laks põhjata kaebtuse eest ja ropu üteluse eest peremehe wastu 8 päewa aja sees 24 tunnis wangi.
Eesseisaw otsus sai kohtu käijatel seaduslikult kuulutatud, Mari Laksil käemeheks Jüri Reimann.
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees H. Tomson (allkiri)
Kohtumees J. Kaho (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
