Sel 20 Augustil 1856.
Selle mõisawallitsus kaiwas Maddis Wallneri ja Jaan Treumuthi päle, et nemma ollesi minnewa Kewwaja keltu mõtsast puid raggunu.
Maddis Wallner tunnist et temma sest middagi ei olle teednu, et se mõts kost temma raggunu, keltu ollnu, ennege om nännu et sest sammast jaost enne tedda mitto muid olliwa raggunu.
Jaan Treumuth tunnist, kui temma olli mõtsa lännu puid ragguma, ollew temma Mõtsawahhi käest küssinu, kas temma säält woib ragguda; mink ülle nüüd kaibus om, selle päle ollew mõtsawaht Hans Laas temmale lubba andnu säält ragguda.
Hans Laas sallas sedda selle Kohtu een ärra, et temma mitte es olles Jaanil lubba andnu sält ragguda.
Otsus:
Kui Mad: Wallner ja Jaan Treumuth sedda tunnistiwa, et jo enne neid sest sammast mõtsast sel sammal kewwajal puid olli raotu, nink nemma üttegi keldmist ei olle kuldnu, sis saije mõistetus, et ne neist raotu puu, ilma et nemma üttegi tassumist sawa mõisale jäwa nink peawa eggaüts 30 kop. hõb. waeste ladiko trahwi masma.
d. 6t Oktbr. 1856
Sel 20 Augustil 1856.
Selle mõisawallitsus kaiwas Maddis Wallneri ja Jaan Treumuthi päle, et nemma ollesi minnewa Kewwaja keltu mõtsast puid raggunu.
Maddis Wallner tunnist et temma sest middagi ei olle teednu, et se mõts kost temma raggunu, keltu ollnu, ennege om nännu et sest sammast jaost enne tedda mitto muid olliwa raggunu.
Jaan Treumuth tunnist, kui temma olli mõtsa lännu puid ragguma, ollew temma Mõtsawahhi käest küssinu, kas temma säält woib ragguda; mink ülle nüüd kaibus om, selle päle ollew mõtsawaht Hans Laas temmale lubba andnu säält ragguda.
Hans Laas sallas sedda selle Kohtu een ärra, et temma mitte es olles Jaanil lubba andnu sält ragguda.
Otsus:
Kui Mad: Wallner ja Jaan Treumuth sedda tunnistiwa, et jo enne neid sest sammast mõtsast sel sammal kewwajal puid olli raotu, nink nemma üttegi keldmist ei olle kuldnu, sis saije mõistetus, et ne neist raotu puu, ilma et nemma üttegi tassumist sawa mõisale jäwa nink peawa eggaüts 30 kop. hõb. waeste ladiko trahwi masma.
d. 6t Oktbr. 1856
