Suuremõisa: Protokollid (1867)
| Leidandmed | EAA.2755.1.16 |
|---|---|
| Kaader | 100 |
| Daatum | 29.08.1870 |
| Protokolli number | 43 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | mõistetud ja mõistus täidetud 1870 aastal 5 Septembri k.p. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Mihkel | Kaskur | Mihkel Kaskor | Kohtumees |
| Peet | Dampf | Peet Dampf | Abikohtumees |
| Johhan | Kaljo | Juhan Kaljo | Abikohtumees |
| Madis | Liedenberg | Madis Liedenberg | Kirjutaja |
Kohto korra pärrast ollid walla kohto kokkotulnud
Kohtowannem M. Kaskur
kõrwasmehed P. Damph
-,,- M. Lõppe
assemel olli Johann Kaljo, sest et ta issi haige olnud ja kirjotaja
M. Liedenberg
Siis kaebas
Siis astus Kreet Suur kohto ette ja ütles: et temma sedda rakinud, sest ta koer hakkanud taplema, ta sullane olla laudal magganud ja ta issi wannamehhega toas, ja wanna hüüdnud tedda ülles ööldes: minne ommite watama, kelle peale se koer haugub ja ta käinud wäljas ja põlle middagi näinud ja tulnd tuppa ja pannud wanna jure jälle puhkama, - jubba koer hakkand uest taplema ja wanna kaskind tedda jälle waatma minna, kas ehk kegi wargusse kippub ja enast ruggisse peidab koera eest, läind wälja ja ütlend omma sullase Jürna wasto, kes piddand laudil põhkus puhkama, kuled sa Jürri, mis koer wäljas tapleb x 2. - ütlend. ja Jurnat põlle laual mitte olnud - Siis ta läind tuppa ja öölnud wanna wasto: ei tea kus Jürri läind? tedda põlle mitte laudil. ja koer haugub ikka ni terrawaste
Pari naddali pärrast, kui ta Marriga koos oolid, siis terretand Suur Huki ja ta põlle terrist wastowõtnud. Suur ütlend: olled sa wihhane. Huuk kostnud, mis mul soga räkimist on, kül sa kurrat tead mis sa olled rakinud. Suur ütlend: on se siis walle, mis ma rakind. Siis Marre sedda oolnud oh tullise kurrat, kurrat, kurrat - siis süntko minno jures immemärk, kui ma sedda ollen teinud. Ja teise hommiko on ka se nõnda olnud, et ta ennast ärraheitnud.
Kui Huuk kuulnud Marre sedda, et tal nenda olnud, siis läinud kohhe Marre jure ja pallunud leppida, et kui temma tühja jutto ja raske sannadde läbbi on nenda sundud. Agga ta polle sedda kuulda wõtnud.
Siis katsus kohhus neid leppitada, et se üks rummal ja teotusse wäärt assi on, agga se polle mitte korda lainud - no siis mõistis kohhus, et Suur peab Hugil omma laia lõuge ja hirmsa rumala jutto ja teotusse pärrast maksma trahwiks 125 kop - misga siis mõllemad rahhul ollid ja se mõistud rahha peale leppisid, - et sest juttust middagi ennam ei tahha laiendada.
Kohto korra pärrast ollid walla kohto kokkotulnud
Kohtowannem M. Kaskur
kõrwasmehed P. Damph
-,,- M. Lõppe
assemel olli Johann Kaljo, sest et ta issi haige olnud ja kirjotaja
M. Liedenberg
Siis kaebas
Siis astus Kreet Suur kohto ette ja ütles: et temma sedda rakinud, sest ta koer hakkanud taplema, ta sullane olla laudal magganud ja ta issi wannamehhega toas, ja wanna hüüdnud tedda ülles ööldes: minne ommite watama, kelle peale se koer haugub ja ta käinud wäljas ja põlle middagi näinud ja tulnd tuppa ja pannud wanna jure jälle puhkama, - jubba koer hakkand uest taplema ja wanna kaskind tedda jälle waatma minna, kas ehk kegi wargusse kippub ja enast ruggisse peidab koera eest, läind wälja ja ütlend omma sullase Jürna wasto, kes piddand laudil põhkus puhkama, kuled sa Jürri, mis koer wäljas tapleb x 2. - ütlend. ja Jurnat põlle laual mitte olnud - Siis ta läind tuppa ja öölnud wanna wasto: ei tea kus Jürri läind? tedda põlle mitte laudil. ja koer haugub ikka ni terrawaste
Pari naddali pärrast, kui ta Marriga koos oolid, siis terretand Suur Huki ja ta põlle terrist wastowõtnud. Suur ütlend: olled sa wihhane. Huuk kostnud, mis mul soga räkimist on, kül sa kurrat tead mis sa olled rakinud. Suur ütlend: on se siis walle, mis ma rakind. Siis Marre sedda oolnud oh tullise kurrat, kurrat, kurrat - siis süntko minno jures immemärk, kui ma sedda ollen teinud. Ja teise hommiko on ka se nõnda olnud, et ta ennast ärraheitnud.
Kui Huuk kuulnud Marre sedda, et tal nenda olnud, siis läinud kohhe Marre jure ja pallunud leppida, et kui temma tühja jutto ja raske sannadde läbbi on nenda sundud. Agga ta polle sedda kuulda wõtnud.
Siis katsus kohhus neid leppitada, et se üks rummal ja teotusse wäärt assi on, agga se polle mitte korda lainud - no siis mõistis kohhus, et Suur peab Hugil omma laia lõuge ja hirmsa rumala jutto ja teotusse pärrast maksma trahwiks 125 kop - misga siis mõllemad rahhul ollid ja se mõistud rahha peale leppisid, - et sest juttust middagi ennam ei tahha laiendada.