Kaebas Andrus Tülp, et ta endise naese (kes surnud) emma kurri ja üllemeelne on (Liso Suur) ta nüdsed naest sõimab, teotab ja Andrusse surnud naese warra kinni (et sa ta tüttar olli) peab ja ei anna Andrussele ja ta 3 lastele mis issimissest naesest tal olnud - sest Andrus peab need toitma ja katma.

Siis tulli Liso Suur kohto ette ja ütles, et ta põlle sedda warra mitte kinni piddanud egga ärra pillanud, ja nürrises et tema kes se maea wannem seal olnud ja nüüd ei sa omma lehmal sealt Andrusse käest üllespiddamist ja tedda kästud oma lehma ärratappa pealegi weel - ja et 1/2 sest lehmast saab.

Siis kostis Andrus, et Suur on issi ärraläinud, ja lehma tema kätte toita jätnud, kui ta ei tahha temma tööd tehha kuis ta peab siis temma lehma ennese jures toitma.

Siis mõistis kohhus, kes enne sedda asja jubba teadis, kuidas nende wahhe olli, et Liso Suur saab selle lehma terwelt ommale, agga Tülpi essimisse naese warrast ei sa Suur mitte pärrida, ja siis kül olleks tal se naesega mitte lapsi olnud, agga et tal taga 3 last olnud jääb se vide kraam nende waeste laste jäuks (M. Seadus §1063) - annab se ülle selletust - nenda ollid nad ka mollemad rahho.