Ollid kohtoliikmed kohto korrajärrel M. Kaskur Peet Damp P. Harrakas M. Loppe eest /kes issi haige olnud) koos.

Siis tulli Andrus Sülluste kohto ette selle kauba pärrast, mis Peter Brenner ta emmaga – 1869 aastal 1sel Märts olli teinud – kus P. Brenner kohto ees olli.

Sülluste ütles, et A. B. olleks piddand temmaga kauplema ja mitte emaga, kes kui lapselikko melega on, - sest need ellud põlle mitte emma waid tema on need ostnud, mis ka kihhelkonna kohtos üllewel on, et ned tema pärralt on, ja et ta põlle omma emma ka mitte toitmata jätnud, et wois woeraste käest abbi seddamodi otsima ja ellajad ilma tema teadmata erra kaubelda. A. Brenerit on sanud keeldud, mitte omma ellusid senna ehhitada mis ta siiski üllekelo on teinud, mis ülle neil waidlemist olli. Agga wimaks mõllemad selle heasõnumidsega leppisid, et P. Brenner ellud, mis ta ehhitanud Sülluste ma peale, ka senna jäda wõiwad ja et ta ennesele ühhe ello, sellesama praego üllewel seiswa maea külge weel woib ehhitada ja need wannad maad, mis A. Sülluste kohha järrel wõiwad senni ka weel P. Brenner kätte prukida jäda, kunni A. S. issi senna omma ellode sisse ellama tulleb, - et siis need wannad maad ennese kätte saab. Ja se 4 ½ aastaga laps pärrast, mis enne Sülluste toitis, nüüd 1 ½ aastad Breneri toita olli – tahtis Brenner toitmisse eest makso sada, ehk kui mitte Sülluste ei taha maksta et siis need wannad maad piddid sama poleks wõetud, kumbgi prukida ½ sest, ta siis sedda last tahab senni toita ja kaswatada, kui mehheks saab, - misga A. Sülluste rahhul olli ja nenda leppisid nad üksteisega kohto ees. Ja kumbgi poolt kirja pandid toutus teggi.

Kohtomees M. Kaskur

abbimees P. Damph

abimehe assemik P. Harrak

K. [allkiri]