Suuremõisa: Protokollid (1867)
| Leidandmed | EAA.2755.1.16 |
|---|---|
| Kaader | 107 |
| Daatum | 14.11.1870 |
| Protokolli number | 60 |
| Protokolli teema | 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Mihkel | Kaskur | Mihkel Kaskor | Kohtumees |
| Peet | Dampf | Peet Dampf | Abikohtumees |
| Mihkel | Lõppe | Mihkel Lõppe | Abikohtumees |
| Madis | Liedenberg | Madis Liedenberg | Kirjutaja |
Kohtokorra järrel ollid kohtoliikmed peakohtomees M. Kaskur abbimehhed P. Damp ja M. Lõppe Kassewäljal koos, agga sel päwal ei ollnud middagi kohtokaebdust egga ka klarimist ette tulnud.
Kohtomees M. Kaskur
abbimehed P. Damph
M.Lõppe
Koki. [allkiri]
Läbbi wadetud ja leidut:
Keik trahwid, mis kohhus on muistnud, on ni wägga pehmed olnud, et kohhus teeb isse ennast nöddraks ja wiimaks öige naeruks.
Mitto korda kohhus on pahha teggo trahwi ja warrastud ehk hukka tehtud asja tallumist erra seggand.
I,2 ass on nenna erra muistetud, et ned erra raisatud heinakormad piddid erramaksetud sama, agga peale sedda olleks piddand trahwi walla laeka sisse muistetud sama.
II,3 on 2 ja 1 tobi nisso warguse ette 10 ja 5 witsa hopi trahwiks muistetud, agga nisso taggasi maksmist ei olle ühtige ööldut.
VI,3 on warrastud nahha ette wargal 2 rubbla maksto peal pandud, se rahha sai selle kätte, kelle käst nahk sai warrastud, agga trahwi ei olle peal pandud ühtige.
3.Protokolli kirjad on selged ja klariste ja murrega kirjotud, agga egga kord ei olle mitte kohtomeeste nimmed Protokolli peas ülles pandud.
Waimla moisas 24. Novembril 1870
[allkiri]
Kihhelkona kohto herra
Kohtokorra järrel ollid kohtoliikmed peakohtomees M. Kaskur abbimehhed P. Damp ja M. Lõppe Kassewäljal koos, agga sel päwal ei ollnud middagi kohtokaebdust egga ka klarimist ette tulnud.
Kohtomees M. Kaskur
abbimehed P. Damph
M.Lõppe
Koki. [allkiri]
Läbbi wadetud ja leidut:
Keik trahwid, mis kohhus on muistnud, on ni wägga pehmed olnud, et kohhus teeb isse ennast nöddraks ja wiimaks öige naeruks.
Mitto korda kohhus on pahha teggo trahwi ja warrastud ehk hukka tehtud asja tallumist erra seggand.
I,2 ass on nenna erra muistetud, et ned erra raisatud heinakormad piddid erramaksetud sama, agga peale sedda olleks piddand trahwi walla laeka sisse muistetud sama.
II,3 on 2 ja 1 tobi nisso warguse ette 10 ja 5 witsa hopi trahwiks muistetud, agga nisso taggasi maksmist ei olle ühtige ööldut.
VI,3 on warrastud nahha ette wargal 2 rubbla maksto peal pandud, se rahha sai selle kätte, kelle käst nahk sai warrastud, agga trahwi ei olle peal pandud ühtige.
3.Protokolli kirjad on selged ja klariste ja murrega kirjotud, agga egga kord ei olle mitte kohtomeeste nimmed Protokolli peas ülles pandud.
Waimla moisas 24. Novembril 1870
[allkiri]
Kihhelkona kohto herra