Paap Wija kaebas et Jaan Siiliwask mind mitte kaewost wett ei lase wõtta mes selle maja kaewetu kaew om, ning umbes pealt 50 aasta ka selle maja pruugimiseks om olnu, aga nüüd  mitte ei lasta wett wõtta.

Jaan ja Kusta Siiliwask tulliwa ette ning ei luba mitte muido wett wõtta kui Paap Wija tekku kaewole wastse salwe põhjast saatik wahtsest ülles ning antke omast maast meile iga aasta karja tee õigus läbi nii kawa kui tema seen majan elab, aga muidu mitte.

Mõistetud: Et see kaew selle maja kaewatu om  kus Paap Wija elab ning see kaew piiri pääl om ja 1841 aastast saatik kus Siiliwaski oma maja ära ostsewa seda kaewo õigust mitte keeldu ei ole.

Otsus:Ei tohi Jaan ja Kusta Siiliwask ega see Siiliwaski perija wee wõtmist Paap Wijale mitte  keelata ning peawa kaewo ülles pidamise kulu ühte viisi kandma, keelmise korral langewa nemaseadustiko trahwi alla wasta pandmise perrast.

See otsus §§773 ja 774 järele kuulutetu Jaan ja Kusta Siiliwask nõwab suuremat kohut.

Opusleht 17 weeruaril antu Erakiri 18 Weebr.