Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 28 Märzil 1880.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm.
teine kohtomees Mart Tomik
kolmas kohtomees Andres Kallaus
Astus ette selle walla innimenne Jaan Kiik ja kaebas et temma issa Hindrik Kiik kes Waddi külla Kooli rahwa tallu peal on perremees olnud. on Aastal 1864. temmale üks kolmas jaggu tallumaad temmale selle peale pruki annud et need kaks jaggu maad mis weel issa kätte jänud peale issa surma ka temma kätte sawad, mis lubbamissega temma siis rahhule jänud. selle samma Aasta sees on agga temma issa Hindrik Kiik omma kolmandamad poega Andres Kiike kes Negruti loosi all weel seisnud Tartu Kreiskommissairi kohto poolest selle tallu peale perremehhest kinnitada lasknud Negruti hirmo pärrast ja on siis issa selle kolmanda pojaga mitto Aastad seal tallu peal ühhes ellanud. kolme Aasta eest on agga Andres Kiik nende issada kes 67 Aastad wannast sanud ning pimmetast jänud ja ei olle ennamb töed tehha jaksanud omma juurest ärra ajanud. ning temma siis omma issada omma juure võtnud ja nõudnud et noremb wend Andres Kiik kelle käes kaks jaggu tallu maasid olnud ja kes ilma temma teadmatta ja lubbata olli nende tallu maade peale perremehhest kinnitud saanud, pooled maast temma kätte annab mis põhja peal temma siis ka kokko leppib ja omma essimesse poja õigust tagga ei aja, temma wend Andres Kiik on agga ütlenud et temma omma kahhe jau küllest ennamb ühtegi maad ärra ei anna. wait ka se kolmas jaggu omma tallu külge ärra wõttab ning on Maade Regulerimisse juures ka se kolmas jaggu maad omma krunti külge mõõta lasknud, ja pallub temma selle pärrast Koggokonna kohhut et temma selle asja pärrast Üht Keiserlikku Baltija Domänhowi Wallitsust pallunud. et temma omma issimesse poja õegust nõub, ja temmale ka selle põhja peal lubba antud kohtu kaebada, siis nõuab temma et se Koolirahwa tallu temma kui wannema poja ja saduslikku pärrija kätte tõult saab.
Andres Kiik andis wastust selle kaeptuse peale et nende issa Hindrik Kiik ei olle omma wannema poja Jaan Kiige ja temma Naisega läbbi sanud. ning selle pärrast issa Jaani tallust ärra ajanud ja on siis temma omma Wennale Janile kolmas jaggu maad annud; ning et se tallu vägga suure võlla all olnud on issa tedda perremehhest kinnitada lasknud ja temma siis tallu võlga 225 Robl ärra tassunud, ning et issa sedda talu viie wenna peale ärra jautada tahtnd ja temma ei olle sedda lubband on issa temma juurest ärra lähnud ning omma jaggu warrantust ärra weenud, ja et temma selle tallu peal jubba 16 Aastad kui kinnitud perremees on siis ei lubba temma omma Wenna Jaanile mitte rohkemb kui se kolmas jaggu mis temma käes tännini olnud.
Hindrik Kiik kes 70 Aastad vanna ja pimme sai kohto ette kutsutud kes räkis, et temma vannemb poeg Jaan Kiik on temmast lahku lähnud ja temma sellele üks kolmas jaggu omma tallu maast pruki annud. ning kaks jaggu omma kätte jänud, et agga temma kolmas poeg Andres Kiik liiso ealinne olnud. ja soldatist minnemist karta olnud ning keik teised Awwinorme perremehhed ommad pojad selle pärrast perremeistest kinnitada lasknud siis on temma ka koggokonnakohhut pallunud temma kolmantamad poega perremehhest kinnitada lasta. ja selle pärrast Kreiskommissairi kohhut Tartus pallumas käinud. kus temmale agga se otsus antud et kui wannemb poeg sedda lubbab. siis se sündida woib, mis peale siis koggokonna kohhus ilma Wannema poja käest küssimatta Andrest perremehhe kinnitusseks ette pannud. ja perremehhest kinnitud sanud, ja kui temma peale 10 Aastad omma norema poja Andrese juures ellanud on selle Naine ja Ämm tedda wihkama hakkanud. ning muud kui soola ja leiba süija annud. ja ei olle riet selga annud. mis hädda pärrast temma siis piddanud Andrese juurest ärra minnema ning nüid omma wannema poja Jaani juures ellab. ja on se hopis walle et temma tallu wõlla all olnud. mis ette Andres ütleb 225 Robl maksnud ollema, mis ülle agga keski tunnistust anda ei voi et Andres ommast warrast ühtegi wõlgu maksnud on
Moistus
Et Üks Keiserlik Baltia Domänhowi Wallitsos on selle eeskirja läbbi sest. 7 Febroarist 1880 sub N. 572 Awwinorme Wallavallitsussele ette kirjutanud et se kolmas jaggu maad mis Jaan Kiige käes pruki olnud ei woi ennamb temma käest ärra woetud saada, koggokonna kohhus agga selle ülle moistust peab teggema et kumma wenna kätte kas Jaan voi Andres Kiige kätte need kaks jaggu maad sawad, sest et se Andres Kiige kinnitus on ühhe walle Protokolli põhja peal sündinud; siis moistab Koggokonnakohhos
1). Et Andres Kiik on selle Protokolli põhja peal sest. 18 Januarist 1864 sub N 7. Ühhe Keiserlikku Tartu Kreiskommissari kohtole, teiste wannematte talluperremeiste poegade hulgas perremehhe kinnitusseks ette pantud ning seal sees mitte öldud ei olle et Andres Kiik Hendrik Kiige kolmas poeg on siis on selle asja sees üks pettos olnud. ja et Kreiskommissari kohhos omma kinnitusse kirja sees sest 3 Märzist 1864 son N 535 sedda eesõigust üllewal hoidnud et siis need kinnitusseks ette pantud noored perremehhed: täieste kinnitud on kui kolmandal selle vasto ühtegi räkimist ei olle; Jaan Kiik agga wannemb poeg ja selle tallu seaduslik pärrija ning omma issa tallu omma kätte nõuab, siis on se kinnitus pettuse pärrast tühhine ja peab Andres Kiik se Waddi Koolirahva tallu sel 23 Aprilil 1880 omma Wannema wenna Jaan Kiige kätte ärra andma.
2). Ka ei voi Andres Kiik selle ülle ühtegi kahju tassumist nõuda et temma ütleb issa wõlgasid 225 Rubl. maksnud ollema mis ülle temmal ühtegi tunnistust ei ka Protokolli ei olle, et ta sedda maksnud on.
Se moistus sai selle Lewlandi Tallurahva säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need saduse jarrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Maddis Tamm. XXX
Mart Tomik XXX
Andres Kallaus XXX
Andres Kiik andis sel. 4 Aprilil Koggokonnakohtole ülles et temma selle kohtomoistosega rahhul ei olle et se tallu asse on temma käest ärra moistetud sest et temma sedda ei olle wäekaupa omma kätte sanud. ja temma ka kui kinnitud perremees 16 Aastad selle tallu peal perremees olnud. mispärrast temma siis ka sedda ärra anda ei tahha ja pallus Appellation wälja suurema kohto minna mis temmale nenda kohhe N 125. all sai välja antud.
Maddis Tamm. X
Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 28 Märzil 1880.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm.
teine kohtomees Mart Tomik
kolmas kohtomees Andres Kallaus
Astus ette selle walla innimenne Jaan Kiik ja kaebas et temma issa Hindrik Kiik kes Waddi külla Kooli rahwa tallu peal on perremees olnud. on Aastal 1864. temmale üks kolmas jaggu tallumaad temmale selle peale pruki annud et need kaks jaggu maad mis weel issa kätte jänud peale issa surma ka temma kätte sawad, mis lubbamissega temma siis rahhule jänud. selle samma Aasta sees on agga temma issa Hindrik Kiik omma kolmandamad poega Andres Kiike kes Negruti loosi all weel seisnud Tartu Kreiskommissairi kohto poolest selle tallu peale perremehhest kinnitada lasknud Negruti hirmo pärrast ja on siis issa selle kolmanda pojaga mitto Aastad seal tallu peal ühhes ellanud. kolme Aasta eest on agga Andres Kiik nende issada kes 67 Aastad wannast sanud ning pimmetast jänud ja ei olle ennamb töed tehha jaksanud omma juurest ärra ajanud. ning temma siis omma issada omma juure võtnud ja nõudnud et noremb wend Andres Kiik kelle käes kaks jaggu tallu maasid olnud ja kes ilma temma teadmatta ja lubbata olli nende tallu maade peale perremehhest kinnitud saanud, pooled maast temma kätte annab mis põhja peal temma siis ka kokko leppib ja omma essimesse poja õigust tagga ei aja, temma wend Andres Kiik on agga ütlenud et temma omma kahhe jau küllest ennamb ühtegi maad ärra ei anna. wait ka se kolmas jaggu omma tallu külge ärra wõttab ning on Maade Regulerimisse juures ka se kolmas jaggu maad omma krunti külge mõõta lasknud, ja pallub temma selle pärrast Koggokonna kohhut et temma selle asja pärrast Üht Keiserlikku Baltija Domänhowi Wallitsust pallunud. et temma omma issimesse poja õegust nõub, ja temmale ka selle põhja peal lubba antud kohtu kaebada, siis nõuab temma et se Koolirahwa tallu temma kui wannema poja ja saduslikku pärrija kätte tõult saab.
Andres Kiik andis wastust selle kaeptuse peale et nende issa Hindrik Kiik ei olle omma wannema poja Jaan Kiige ja temma Naisega läbbi sanud. ning selle pärrast issa Jaani tallust ärra ajanud ja on siis temma omma Wennale Janile kolmas jaggu maad annud; ning et se tallu vägga suure võlla all olnud on issa tedda perremehhest kinnitada lasknud ja temma siis tallu võlga 225 Robl ärra tassunud, ning et issa sedda talu viie wenna peale ärra jautada tahtnd ja temma ei olle sedda lubband on issa temma juurest ärra lähnud ning omma jaggu warrantust ärra weenud, ja et temma selle tallu peal jubba 16 Aastad kui kinnitud perremees on siis ei lubba temma omma Wenna Jaanile mitte rohkemb kui se kolmas jaggu mis temma käes tännini olnud.
Hindrik Kiik kes 70 Aastad vanna ja pimme sai kohto ette kutsutud kes räkis, et temma vannemb poeg Jaan Kiik on temmast lahku lähnud ja temma sellele üks kolmas jaggu omma tallu maast pruki annud. ning kaks jaggu omma kätte jänud, et agga temma kolmas poeg Andres Kiik liiso ealinne olnud. ja soldatist minnemist karta olnud ning keik teised Awwinorme perremehhed ommad pojad selle pärrast perremeistest kinnitada lasknud siis on temma ka koggokonnakohhut pallunud temma kolmantamad poega perremehhest kinnitada lasta. ja selle pärrast Kreiskommissairi kohhut Tartus pallumas käinud. kus temmale agga se otsus antud et kui wannemb poeg sedda lubbab. siis se sündida woib, mis peale siis koggokonna kohhus ilma Wannema poja käest küssimatta Andrest perremehhe kinnitusseks ette pannud. ja perremehhest kinnitud sanud, ja kui temma peale 10 Aastad omma norema poja Andrese juures ellanud on selle Naine ja Ämm tedda wihkama hakkanud. ning muud kui soola ja leiba süija annud. ja ei olle riet selga annud. mis hädda pärrast temma siis piddanud Andrese juurest ärra minnema ning nüid omma wannema poja Jaani juures ellab. ja on se hopis walle et temma tallu wõlla all olnud. mis ette Andres ütleb 225 Robl maksnud ollema, mis ülle agga keski tunnistust anda ei voi et Andres ommast warrast ühtegi wõlgu maksnud on
Moistus
Et Üks Keiserlik Baltia Domänhowi Wallitsos on selle eeskirja läbbi sest. 7 Febroarist 1880 sub N. 572 Awwinorme Wallavallitsussele ette kirjutanud et se kolmas jaggu maad mis Jaan Kiige käes pruki olnud ei woi ennamb temma käest ärra woetud saada, koggokonna kohhus agga selle ülle moistust peab teggema et kumma wenna kätte kas Jaan voi Andres Kiige kätte need kaks jaggu maad sawad, sest et se Andres Kiige kinnitus on ühhe walle Protokolli põhja peal sündinud; siis moistab Koggokonnakohhos
1). Et Andres Kiik on selle Protokolli põhja peal sest. 18 Januarist 1864 sub N 7. Ühhe Keiserlikku Tartu Kreiskommissari kohtole, teiste wannematte talluperremeiste poegade hulgas perremehhe kinnitusseks ette pantud ning seal sees mitte öldud ei olle et Andres Kiik Hendrik Kiige kolmas poeg on siis on selle asja sees üks pettos olnud. ja et Kreiskommissari kohhos omma kinnitusse kirja sees sest 3 Märzist 1864 son N 535 sedda eesõigust üllewal hoidnud et siis need kinnitusseks ette pantud noored perremehhed: täieste kinnitud on kui kolmandal selle vasto ühtegi räkimist ei olle; Jaan Kiik agga wannemb poeg ja selle tallu seaduslik pärrija ning omma issa tallu omma kätte nõuab, siis on se kinnitus pettuse pärrast tühhine ja peab Andres Kiik se Waddi Koolirahva tallu sel 23 Aprilil 1880 omma Wannema wenna Jaan Kiige kätte ärra andma.
2). Ka ei voi Andres Kiik selle ülle ühtegi kahju tassumist nõuda et temma ütleb issa wõlgasid 225 Rubl. maksnud ollema mis ülle temmal ühtegi tunnistust ei ka Protokolli ei olle, et ta sedda maksnud on.
Se moistus sai selle Lewlandi Tallurahva säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto käijatelle need saduse jarrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Maddis Tamm. XXX
Mart Tomik XXX
Andres Kallaus XXX
Andres Kiik andis sel. 4 Aprilil Koggokonnakohtole ülles et temma selle kohtomoistosega rahhul ei olle et se tallu asse on temma käest ärra moistetud sest et temma sedda ei olle wäekaupa omma kätte sanud. ja temma ka kui kinnitud perremees 16 Aastad selle tallu peal perremees olnud. mispärrast temma siis ka sedda ärra anda ei tahha ja pallus Appellation wälja suurema kohto minna mis temmale nenda kohhe N 125. all sai välja antud.
Maddis Tamm. X
