Se sel 4del Oktobrel johtono tullekahju läbbi saiwat Welikste möisaommaniko Lehmanni hätta poolt eesnimmetut kohtomihhet pallumesega kokko näutut üks protokoll ülleswõtta, kuddas tullekahjo johtunut.

Se päle sai se rihhepapp Jaak Susenberg ettenäutut ja wastus küskmese päle, et temma ei mitte teadwat kuddas se tuld wällatulnut, sest et selle ahjus, kus polt se tuld nakkanut, ei mitte tuld olnut. Temma ollewat teise rihhes ahjo kütnut ja sält walla rihhaalluse all astnut ja teise rihhen, kus jubba öhsin tuld otsalöppino ollenut üks lahwak kuulnut, sinna läinut ja läidnut, et sees wällapoole seina wasto nurgas tuld olnut, kohhe uks kinnitömmanut mis agga se läbbi, et uks laggono olnut, ei mitte häste tehha sahno ja appi öiskanut. Kuddas se tuld sinna tulnut, teadwat temma ei mitte üttelda, sest et ta lühhike aig enne sedda säl rihhen sees olnut ja sis puhha illusti ja ordnungis löidnut ja temma ei mitte pipo tömmanut ehk kah ei mitte tikkudega rummalast ümberkäino ollewat. Se ollewat kül tössi, et sel sammal päwal ommuko pool karjamees Friedrich Hinz ühhe nakkatut puddele Holtke winaga temma jure rihte tulnut, temma sis kah paar suutäit sest napsist wötnut, mis 3 ehk 4 tunni enne tullekahjo olnut ja need 4 kokko, se on temma, karjamees Frd. Hinz ja need 2 mõisa poisit Jaan Leisohn ja Jürri Jäwa se puddel tühhendanut, sekeperrast temma agga ei mitte johno olnut.

Kubjas Ado Kulbok tunnistaks, et lühhike aig enne tullekahjut rihhen olnut ja rihhepapp Jaak Sulsenberg temmal üks tappus kuiwatut wiljast küskmesega näitnut, kas ta se willi kuiwas  küllat arwap, ehk weel rihhe kütta waia tulles, mis ta temmal tehha kelnut. Se päle ollewattemma sis kah ärraläinut ja teadwat ei mitte mis rihhepapp tehha nakkanut, rihhepappaga üllesannap, et ta sis kohhe teise rihheahjut kütta nakkanut ja kui ta se tö ärrateinut, on ta kah kohhe se pauk kuulnut ja tuld teise rihhes löidnut.

Karjamees Friedrich Hinz sai ettenäutut ja tunnistaks õiges, et temmal jälle johsja läbbi likmeda wallo olnut, sest endal üks puddel wina tohnut ja sest rüpanut, ja et ta mitto körda rihhepappi käst, kes igga näddal möisa poolt wina sahwat, sest winast katsuda sahno, sest on ta rihhe jure läinut, et rehheppil kah enda napsust annas ja säl sis ühhes möisapoistega Jürri Jäwa ja Jaan Leison se puddel tühhendanut ja sis kah enda tühhi läinut.

Jurri Jaewa tunnistaks, et need 4 ni kui jubba üllesantut ees rihhes se puddel wina tühhendanut, need ei mitte üks ehk teine rihte sahno ja temma kohhe ärraläino ollewat.

Jaan Leisohn tunnistaks ni sammo, et eesrihhes napso johno ollewat, kui temma ärraläinut puddeles weel wina jähno ja temmal aial ei mitte üttel pip suus olnut, rohkem teadwat temma ei mitte üttelda.

Möisaommanik Lehmanni härra andis ülles, et se tuld, ni kui üllesantut rihhet nakkanut, kust jubba ammo tuld kustno olnut ja sis weel wällapoolt seinast rihhe sees ja ei mitte ahjo lahhiksel nakkanut, kellest sis arwada on, et holetuse läbbi pibudest ehk tikkudest se kahjo tulnut. Se temmal sahno kahjo arwap temma

Et rohkemb tunnistused es olle kuulda wötta, sai

Möistetut

Selle protkolli ärrakirri Keisl Willandi sillakohtus pallumese sissisaata, se assi ülle külleda, kust se kahju tulnut.

J. Lossmann eesistnik

Mart Ilwes körwalistnik

Hans Perler abbi kohtomees