PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1867)

LeidandmedEAA.2755.1.16
Kaader
115
Daatum24.07.1871
Protokolli number22
Protokolli teema5. Kahjutasu
Märkused

Leplikkult ärraklaritud

1871 XX,24 al.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Kaskur Mihkel Kaskor Peakohtumees
Peet Dampf Peet Dampf Abikohtumees
Mihkel Lõppe Mihkel Lõppe Abikohtumees
Madis Liedenberg Madis Liedenberg Kirjutaja

Kaebas Marri Külla, selle alpool nimmetud asja ülle, et Johann Leppisto on temma heinama ärraniitnud, sedda heinamaad on 2 tino arwata, agga et se se heinama, - jädel igga aasta üks tiin kullasse – nenda nõuab Külla 1 tino heinama eest, mis ärraniitnud, omal ue seasse male anda, agga ta Leppisto põlle annud ja on mitto korda sedda naest narrinud ja on mitto päwa ärrawiitnud, ning on Leppisto käest weel halwa sõnno kül sanud. Sepärast pallus kohhut sedda asja järrel kulata, ning panni tunnistust ette, mis mõisapolitsei tal olli annud kui on:

Annan tunnistust Suremõisa wallitsusse polest, et se heinama, mis Johann Leppisto on mitto aastad niitnud, mitte Pulliste made järrel ei olle, waid selle kohha järrel, mis Johan Leppisto Kustaw Küllale on muinud, ja jääb ni kauaks selle matrosse prukida, kunni temma ühte mõisa tenistust peab.

Selleläbbi on jo selgeste nähha, et se heinama Külla pärralt on ja mitte Leppisto, mis ta omma kangusse pärrast on niitnud.

Siis mõistis kohhus, kui nad praego ei leppinud, et ta Joh. Leppisto peab M. Küllale ühhe tino heinad s.o. 4 koormad a koor 2 rbl. Koorm = 8 rubla maksma ja se to, mis ta seal teinud jääb ta kangusse pärrast tal trahwiks, et ta põlle mitte sedda heinamaad siis naese kätte annud, kui mahhanidetud olli ja naene olleks ta seda palga aegsasti wälja maksnud, agga ta on lo ülleswõtnud, ning nenda tahtnud naest ilma jätta – ja naene heinamaad ta kaest ennam ei tahha (ning tal põlle enam ka anda) et tedda on waewanud ning peale 10e kond päewi aega wiitnud.

Kaebas Marri Külla, selle alpool nimmetud asja ülle, et Johann Leppisto on temma heinama ärraniitnud, sedda heinamaad on 2 tino arwata, agga et se se heinama, - jädel igga aasta üks tiin kullasse – nenda nõuab Külla 1 tino heinama eest, mis ärraniitnud, omal ue seasse male anda, agga ta Leppisto põlle annud ja on mitto korda sedda naest narrinud ja on mitto päwa ärrawiitnud, ning on Leppisto käest weel halwa sõnno kül sanud. Sepärast pallus kohhut sedda asja järrel kulata, ning panni tunnistust ette, mis mõisapolitsei tal olli annud kui on:

Annan tunnistust Suremõisa wallitsusse polest, et se heinama, mis Johann Leppisto on mitto aastad niitnud, mitte Pulliste made järrel ei olle, waid selle kohha järrel, mis Johan Leppisto Kustaw Küllale on muinud, ja jääb ni kauaks selle matrosse prukida, kunni temma ühte mõisa tenistust peab.

Selleläbbi on jo selgeste nähha, et se heinama Külla pärralt on ja mitte Leppisto, mis ta omma kangusse pärrast on niitnud.

Siis mõistis kohhus, kui nad praego ei leppinud, et ta Joh. Leppisto peab M. Küllale ühhe tino heinad s.o. 4 koormad a koor 2 rbl. Koorm = 8 rubla maksma ja se to, mis ta seal teinud jääb ta kangusse pärrast tal trahwiks, et ta põlle mitte sedda heinamaad siis naese kätte annud, kui mahhanidetud olli ja naene olleks ta seda palga aegsasti wälja maksnud, agga ta on lo ülleswõtnud, ning nenda tahtnud naest ilma jätta – ja naene heinamaad ta kaest ennam ei tahha (ning tal põlle enam ka anda) et tedda on waewanud ning peale 10e kond päewi aega wiitnud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS