Astus Jürri Püss kohto ette ja kaebas, et siin alpool nimmetud mees sedda teinud, mis üsna öud assi kuuld ning kirja panna, agga ta polle seda wöinud mitte kohto teaanimata jätta. Ta ütles et Jürri Kura poeg Johan Kura olle temma lehmaga nenda teinud kui pullil kord lehmaga tehha on, agga mis mitte innimesse kord ei olle. Peter Kerwes naene olla sedda näinud ja tõe tunnistanud ollewad sedda Jürri Püss wasto. Püss ütles ka weel, et naesed, kes sedda tähhele pannud, ütlewad lehma sest sadik üsna teistmodi ollewad, Pullidega ei peawa ennast siggima ning nenda issi eneses ollema. Sepärrast tahha J. Püss tedda ennam prukida.

Siis kutsus kohhus Johan Kura sisse ja tunnistas sedda koik töe ollewad, mis siin üllemal sai rägitud.

Se peale möistis kohhus, et kus ta pölle muust asjas (õppetussest) ommal wöto ehk makro pähha wötnud; saab omal se häbbemata tö öppetusseks (karristusseks) 30 hopi witso – mis kohe sai kätte antud, ja ka selle mehhe lehma maksma, sest et se kohto poolt sai lastud ärratappa, mis need ka oma wahhel toimetassid.

Selle jure agga ütleb se aegne Protokolli kirjutaja: wana süddame walloga peab neid asjo kulama, nisamma sant on neid ka nago wist middagi wäärt, aggasid mällestusseks kirja pannema. Se on agga se peaassi, söddigo rahwas käppa küisi kolide wasto ja ärgo tahtko neile middagi ohwerdada, kes rahwa tullo ja kasso puidwad, kes öppetusse läbbi rahwast iggapiddi panema ollemissele püidwad sata, et nende entelijen peaks teist möda wälja paistma, - kui – sesugguste asjade läbbi Ilma algmissest kunni seiamale on wist arwa sesuggused asjo ette tulnud. Andko se köigekörgem rahwal möistust nähha, et hakkawad ikka ennam sejärrel nöudma, et nende lapsed enam ja ennam ning kangema tundmisse öppetusse läbbi saaksid juhhatud – küllab siis eddeneb – ikka hea pöle.