Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 16 Aprilil 1880.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teine kohtomes Andres Aun
kolmas kohtomes Andres Kallaus
Sai ette kutsutud Jakob Reisenpuk ja temmale teada antud et kronometsahärra Gensz on sel. 25 Actobril 1879 sub N 339. all seie Koggokonnakohtole ülles annud et temma Jakob Reisenpuk peab kronometsast warrastanud ollema.
| 1 Männipuu |
42 jalga pikk |
5 tolli jamme |
| 1 kuusk |
50 |
10 |
| 2 kaske |
40 |
6 |
| 1 |
50 |
7 |
| 1 |
50 |
8 |
ja et need puud on Metsaüllewataja Jürgenson kinni pannud, siis makswad need puud kronometsa trahwi seaduse põhja peal 15 Rubl mis trahwi temma nendakohhe peab ärra maksma.
Jakob Reisenpuk räkis et temma ei olle need puud kronometsast tonud vait omma karjama pealt krono metsa ärest ja on need kasse puud maast puud olnud, se männi ja kuuse puu agga jalla pealt leikanud. ja ei olle temma pärrast neid kandusid ülles leidnud.
Metsaüllevataja Jürgenson olli sel. Märzil siin koggokonnakohto juures Protokolli ülles annud. et temma on need puud Jakob Reisenpukki õuest leidnud puist ja pakkutest katki leigatud. ja et kui temma on küssinud. et kust need puud on todud on Jakob Reisenpuk ütlenud et temma need karjamaa metsast tonud pärrast agga issi tunnistanud et temma need puud krono metsast tonud ja olnud need kasse puud maast puud, se kuusk ja männi puu agga jalla pealt raejutud olnud.
Wallawöölmönder Mart Jaggu tunnistas et Jakob Reisenpuk on Jürgensoni wastu tunnistanud et temma need puud kronometsast tonud, ja et kassepuud maast agga mänd ja kuusk jalla pealt olnud.
Moistus.
Et Keiser Majestati härra on sel. 19 Februaril 1880. on kahhekümne wiiendama Aasta vallitsusse pääwal, keik metsa wargused kinki käskinud mis maast puud olnud. ja se keigekorgemb Manifest selle Keiserlikku Liwlandi Kubbermango Wallitsosse läbbi sest 13 Märzist 1880 N. 16. on kulutud sanud. siis moistab koggokonnakohhus et se metsavarguse assi olli enne sedda keige kõrgemad Manifest kohto katte antud siis saab se trahw nende maast kasse puude eest Jakob Reisenpukkile andest antud; ja peab temma selle männi ja kuusepuu eest mis temma jalla pealt raijunud trahwi maksma ja nimmelt kolme kordne selle parrast. et Metsaüllevataja Jurgenson on need puud kinni pannud. ja maks temma männipuu ees. a 36 kop - 1 Rub 8 kp. ja kuuse puu eest a. 98 kp - 2 Rubl 94 kp. Summa 4 Rubl 2 kp. kronokassa trahwi maksma.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto kaijatelle need säduse jarrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Jakob Reisenpuk räkis et temma selle moistusega rahhol ei olle et kohhus on temmale ka männi ja kuuse puu eest trahwi moistnud, sest et need ka maast puud olnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale keldud sai ja agga üks tunnistus antud
Maddis Tamm XXX
Andres Aun. XXX
Andres Kallaus XXX
Selle Protokolli ärra kirri ja Appellation sob N. 161 sai sel. 25 Aprilil 1880. Metsahärra kätte sadetud.
Awwinorme Metskoggokonnakohtus sel 16 Aprilil 1880.
koos ollid
peakohtomees Maddis Tamm
teine kohtomes Andres Aun
kolmas kohtomes Andres Kallaus
Sai ette kutsutud Jakob Reisenpuk ja temmale teada antud et kronometsahärra Gensz on sel. 25 Actobril 1879 sub N 339. all seie Koggokonnakohtole ülles annud et temma Jakob Reisenpuk peab kronometsast warrastanud ollema.
| 1 Männipuu |
42 jalga pikk |
5 tolli jamme |
| 1 kuusk |
50 |
10 |
| 2 kaske |
40 |
6 |
| 1 |
50 |
7 |
| 1 |
50 |
8 |
ja et need puud on Metsaüllewataja Jürgenson kinni pannud, siis makswad need puud kronometsa trahwi seaduse põhja peal 15 Rubl mis trahwi temma nendakohhe peab ärra maksma.
Jakob Reisenpuk räkis et temma ei olle need puud kronometsast tonud vait omma karjama pealt krono metsa ärest ja on need kasse puud maast puud olnud, se männi ja kuuse puu agga jalla pealt leikanud. ja ei olle temma pärrast neid kandusid ülles leidnud.
Metsaüllevataja Jürgenson olli sel. Märzil siin koggokonnakohto juures Protokolli ülles annud. et temma on need puud Jakob Reisenpukki õuest leidnud puist ja pakkutest katki leigatud. ja et kui temma on küssinud. et kust need puud on todud on Jakob Reisenpuk ütlenud et temma need karjamaa metsast tonud pärrast agga issi tunnistanud et temma need puud krono metsast tonud ja olnud need kasse puud maast puud, se kuusk ja männi puu agga jalla pealt raejutud olnud.
Wallawöölmönder Mart Jaggu tunnistas et Jakob Reisenpuk on Jürgensoni wastu tunnistanud et temma need puud kronometsast tonud, ja et kassepuud maast agga mänd ja kuusk jalla pealt olnud.
Moistus.
Et Keiser Majestati härra on sel. 19 Februaril 1880. on kahhekümne wiiendama Aasta vallitsusse pääwal, keik metsa wargused kinki käskinud mis maast puud olnud. ja se keigekorgemb Manifest selle Keiserlikku Liwlandi Kubbermango Wallitsosse läbbi sest 13 Märzist 1880 N. 16. on kulutud sanud. siis moistab koggokonnakohhus et se metsavarguse assi olli enne sedda keige kõrgemad Manifest kohto katte antud siis saab se trahw nende maast kasse puude eest Jakob Reisenpukkile andest antud; ja peab temma selle männi ja kuusepuu eest mis temma jalla pealt raijunud trahwi maksma ja nimmelt kolme kordne selle parrast. et Metsaüllevataja Jurgenson on need puud kinni pannud. ja maks temma männipuu ees. a 36 kop - 1 Rub 8 kp. ja kuuse puu eest a. 98 kp - 2 Rubl 94 kp. Summa 4 Rubl 2 kp. kronokassa trahwi maksma.
Se moistus sai selle Liwlandi Tallurahwa säduse põhja peal Aastast 1860 §§ 772 ja 773 kuulutud ning nende kohto kaijatelle need säduse jarrel Appellationi õppetusse lehhed wälja antud.
Jakob Reisenpuk räkis et temma selle moistusega rahhol ei olle et kohhus on temmale ka männi ja kuuse puu eest trahwi moistnud, sest et need ka maast puud olnud ja pallus Appellationi wälja suurema kohto minna mis temmale keldud sai ja agga üks tunnistus antud
Maddis Tamm XXX
Andres Aun. XXX
Andres Kallaus XXX
Selle Protokolli ärra kirri ja Appellation sob N. 161 sai sel. 25 Aprilil 1880. Metsahärra kätte sadetud.
