Ollid koggokonna kohtomaeas Kassewäljal kohtoliikmed
M. Kaskur
P. Damph
M.Lõppe
K.M. Liedenberg koos.
Siis sai se assi ettewõetud, mis 1871 a 30 al sai sisse kaebatud, siis astus Kreet Obak tunnistus An Sep sisse ja andis se palmiko kohto ette ja Kreet Obak watas sedda järrele ja ütles et se temma palmik on, (et temmal pea katki olnud, ja higgi läbbi käinud, ja higgi (mä) lap peal olnud. Ja olli ka se lap seal palmiko peal selgeste nähha, ja üks rättik mis ka Johan Sep naese käe olli, ja Kreet Obak ütles se selgeste omma ollewad ja Madli Kiwer tunnistas ka sedda Obaki ollewad kes tal saea naeseks olnud). Ja Johan Sep naene ütles weel, mis asjo nad seal näinud W. Palladel, s.o. 1 walge poom willa ridest pol, sured laiad kirjad al, ja weel walge kirjo pol rosidetega (ei olle) ja weel tammoline küüt põll (ei olle) ja punnase küüt teggemata põlle rie ka (ei olle), mis lapsele (tüttar) sanud rideks tehtud, ja 1 willane kaela sal ja 1 suur willane rättik need on ta näinud).
Kui Willemi naene Kreet tüdruk olnud Sewati Johani issa jures tenimas, on sealt perremehhe õe käest W. Pallade naesel üks palmik annud – mis – W. Palade naene omma poisi naese lapse annud ja saab Partsi Johani õdde teiseks kohtopäwaks telli tunistama, kas se tema palmik on. Ja nenda jääb weel eddaspiddi klarimisse peale, et se üks wägga waidlemisse assi on, ning kaua aea pärrast.
Ollid koggokonna kohtomaeas Kassewäljal kohtoliikmed
M. Kaskur
P. Damph
M.Lõppe
K.M. Liedenberg koos.
Siis sai se assi ettewõetud, mis 1871 a 30 al sai sisse kaebatud, siis astus Kreet Obak tunnistus An Sep sisse ja andis se palmiko kohto ette ja Kreet Obak watas sedda järrele ja ütles et se temma palmik on, (et temmal pea katki olnud, ja higgi läbbi käinud, ja higgi (mä) lap peal olnud. Ja olli ka se lap seal palmiko peal selgeste nähha, ja üks rättik mis ka Johan Sep naese käe olli, ja Kreet Obak ütles se selgeste omma ollewad ja Madli Kiwer tunnistas ka sedda Obaki ollewad kes tal saea naeseks olnud). Ja Johan Sep naene ütles weel, mis asjo nad seal näinud W. Palladel, s.o. 1 walge poom willa ridest pol, sured laiad kirjad al, ja weel walge kirjo pol rosidetega (ei olle) ja weel tammoline küüt põll (ei olle) ja punnase küüt teggemata põlle rie ka (ei olle), mis lapsele (tüttar) sanud rideks tehtud, ja 1 willane kaela sal ja 1 suur willane rättik need on ta näinud).
Kui Willemi naene Kreet tüdruk olnud Sewati Johani issa jures tenimas, on sealt perremehhe õe käest W. Pallade naesel üks palmik annud – mis – W. Palade naene omma poisi naese lapse annud ja saab Partsi Johani õdde teiseks kohtopäwaks telli tunistama, kas se tema palmik on. Ja nenda jääb weel eddaspiddi klarimisse peale, et se üks wägga waidlemisse assi on, ning kaua aea pärrast.
