Suremõisa koggokonnakohto polest sai se assi Protokolli ülleswõetud, kui on:
10mal oktobril s.a. pärrast lõunat on Suremõisa perremees Johan Paes (peale 60 aastad wanna) koddunt wälja läinud ja lubbanud sole heina kuhja watama minna ja on ka läinud. Koddosed rahwas ootnud tedda jubba warsti koeo tullewad ning öölnud: issi ta käis tänna laua kirgul, mis ta nüüd seal metsas nikaua aega widab ning omma haigeid jalgo külmetab ja põlle tedda mitte watama läinud ning üttelnud: egga ta laps ei olle et metsa ärraeksib kui ta agga 11mal oktobril weelgi koeo ei tulnud, siis läinud ta poeg Kustaw Paes tedda se päwa homiko otsima ja on tedda Kummisto wäljalt (Pappist ¾ wersta kaugel arwates) surnud leidnud maas ollemast. Üsna magamisse modi on ta maas olnud, kässi palle al ja ei mingisuggust märki egga kriipso ta külges nähha olnud, kõik rided on ta selgas terwed olnud ja müts ka peas seisnud. Ja nad on tedda sealt koeo winud.
Kohtomees M. Kaskur (kes keige liggemal olli) on tedda käinud koddo watamas ja tunnistab, et ta põlle middagi märki egga kriipso näinud, ta külgis, mis wõiks naitada, kas ehk kellegi ma õnnetusse ehk taplusse läbbi surma sanud, waid on ni, kui surno ikka on, wälja naitnud.
Siis on ka Peter Paes Pöhhaleppa körtsi jures kainud, kas ta ehk seal olnud? Agga kortsi naene An Espenberg öölnud tedda mitte näinud ollewad.
Temma jalge sees on aasta päwad jubba nisuggune többi käinud, mis ta jallad nago hingetumaks teinud. Tohtri jures on mitto kord käinud abbi samas ja nüüd on jälle se tobbi jubba 4 naddalid ta jalge sees olnud, ning on arwata, et se többi ta jalge sisse löi ja tedda nagu alwas ja surmatunnike olli ka walmis ning sai siit mailma kärrast ärrakutsutud.
Sepärrast saad siis aulikko hakenrihtri herrat pallutud sedda teada antud, ning ühtlasi pallutud ja lubba küssitud, kas ta wöib maetud, ning kas haud wöib ristitud ja kas wöib kirrikus tänno tehtud sada?
Kohtom. M. Kaskur
K [allkiri]
Suremõisa koggokonnakohto polest sai se assi Protokolli ülleswõetud, kui on:
10mal oktobril s.a. pärrast lõunat on Suremõisa perremees Johan Paes (peale 60 aastad wanna) koddunt wälja läinud ja lubbanud sole heina kuhja watama minna ja on ka läinud. Koddosed rahwas ootnud tedda jubba warsti koeo tullewad ning öölnud: issi ta käis tänna laua kirgul, mis ta nüüd seal metsas nikaua aega widab ning omma haigeid jalgo külmetab ja põlle tedda mitte watama läinud ning üttelnud: egga ta laps ei olle et metsa ärraeksib kui ta agga 11mal oktobril weelgi koeo ei tulnud, siis läinud ta poeg Kustaw Paes tedda se päwa homiko otsima ja on tedda Kummisto wäljalt (Pappist ¾ wersta kaugel arwates) surnud leidnud maas ollemast. Üsna magamisse modi on ta maas olnud, kässi palle al ja ei mingisuggust märki egga kriipso ta külges nähha olnud, kõik rided on ta selgas terwed olnud ja müts ka peas seisnud. Ja nad on tedda sealt koeo winud.
Kohtomees M. Kaskur (kes keige liggemal olli) on tedda käinud koddo watamas ja tunnistab, et ta põlle middagi märki egga kriipso näinud, ta külgis, mis wõiks naitada, kas ehk kellegi ma õnnetusse ehk taplusse läbbi surma sanud, waid on ni, kui surno ikka on, wälja naitnud.
Siis on ka Peter Paes Pöhhaleppa körtsi jures kainud, kas ta ehk seal olnud? Agga kortsi naene An Espenberg öölnud tedda mitte näinud ollewad.
Temma jalge sees on aasta päwad jubba nisuggune többi käinud, mis ta jallad nago hingetumaks teinud. Tohtri jures on mitto kord käinud abbi samas ja nüüd on jälle se tobbi jubba 4 naddalid ta jalge sees olnud, ning on arwata, et se többi ta jalge sisse löi ja tedda nagu alwas ja surmatunnike olli ka walmis ning sai siit mailma kärrast ärrakutsutud.
Sepärrast saad siis aulikko hakenrihtri herrat pallutud sedda teada antud, ning ühtlasi pallutud ja lubba küssitud, kas ta wöib maetud, ning kas haud wöib ristitud ja kas wöib kirrikus tänno tehtud sada?
Kohtom. M. Kaskur
K [allkiri]
