II Wõru Ülema talorahwa kohtu Jaoskonna 15 walla kohus 11 märtzil 1892.

                             Man olli Kohtu Eesistuja: H. Joperra

                                           Kohtumoistja: M. Ritsar

                                            Kohtumoistja: T. Müürsep

Ette tulli Wõru wallast Jaan Hansu poeg Zopp nink Peter Jaani poeg Ermel ja pallewa walla kohut järel seiswad koneldu kondrahtu walla kohtu Leppingu raamatuse sisse kirjutada nink kinnitada  Lepping om järgmine.

                                  Raharendi kondraht

mes om Wõru walla Põlwa Kihelkonna Iwwani talo No 8 peris omanik Hansu poeg Jaan Zopp. ja rentniku Jaani poeg Peter Ermel wahel om Liiwimaa Talorahwa seaduse § 196 perra 13 nowembrist 1860 ära täütmises alnimitedu raha rendi kontrahti kokko kõneldu nink kinni-

tadud saanu.

1. Iwwani talo No 8 peris omanik Hansu poeg Jaan Zopp annab rendi peale Jaani poeg Peter Ermeli kätte ühhe maa tükki mes selle nimi-

tedu talo kontrahti nink kaardi pääl seitsmes tük wõsu maad seisab hommungu pool Tupitse talo No 17 nink Saks talo No 10 Lukka talo No 23. Antsu mihle talo No 6. ja Iwwani talo No 7 maade wahel om kätte antus saanu 20 /kattes kümnes/ aastas se om sest 23 aprilist 1891. aastast kooni 23 aprilini 1911 ajastal ent perra otsa maad peab rendi peale andja seles 23 aprilil 1892 aastal metsast puhtas tegema ja rentnikule kätte andma.

2,  Raha renti selle maa tükki eest massab rentnik egga aasta ütte kokko 10 rbl (kümme rbl hõb ja nimelt ses 23 aprilis ette, ja mes termi-

nist renti masmada jääb wastutab rentnik oma warandusega. Ent eddimatse aastal massab rentnik 5 rbl ja teep ütte aida mes omanik materiali esi mano weab.

3, Rentnikul om selle nimitedu 20 aasta sisen se maatükkiga lubba tetta mes tema arwab ja mes mitte meije Wenne riigi walitsuse ja sea-

dusele wasta ei ole ehk ka lubbatas ni kui om(m)i hoonid ehitada ja põllusid harida ni kui rentnikul oma tahtmine om ennegi maa kaiwa-

misi ehk maad ära weddada ei ole lubba.

4, Kiik mes rentnik selle maa tükki peale ehitab ehk istutab woib rentnik perast kondrahti loppetust hendale ära wõtta, kui omanikuga kaup ei sünni, tagasi osta. -

5, Ent muu massu ja maa orjuse mes selle maa tükki jaos tuleb ei puttu mitte rentnikule enge wastutab omanik ise. -

6, Kui rentnik enne kuntrahti aastade loppetust peas ära koolma sis käiwa kiik selle kondrahti õigused nink sundimised tema perijade nink perantulejade pääle. - Selle wasta kui selle nimitedu talu pidamise ehk perimise õigus lähab tõiste kätte, sis ei saa sedda kontrahti ei üttelgi wiisil ümbre tehtud selle Liiwi maa talorahwa sääduse § 208 perra 13 nowembrist 1860 wai se jääb oma täije Auu sees seisma.

7, Kõik õnnetuse ja äparduse mes pikse, tule, rahe sao ehk weiste katku läbbi tulewa peab rentnik omas kahjos kandma.

8, Kui sedda sinast kontrahti ei saa kummalgi poolt kiige hiljemine Jakob päiwal 25 juulil aastal enne selle kontrahti loppetust üles ültus sis jääb se oma au sees seisma, jälle eddasi kolme aasta pääle § 215 Liwimaa talorahwa sääduse pohja pääl 13 nowembrist 1860

9, Kõik nende asjade poolest mes mitte nimelt selle kontrahti sees pole kinnitatud, kui sääl peaks mõni waidlemine tõusma, sis saab sedda õiendud Liiwimaa talorahwa sääduse seadmiste järele 13 nowembrist 1860 nink ära tasomise seaduse perra 22 maist 1865.

  Peale selle kui se kundraht walla kohtus pooltele ette sai loetud ja neil enamb middagi ütlemist es ole sis kinnitasiwa omma kondrahti alkirjadega

  Rendi peale andja Jaan Zopp

  Rendile wõtja Peter Ermel

Et rendi peale andja Jaan Zopp nink rendile wõtja Peter Jaani poeg Ermel kes mõlemba walla kohtu liikmile tuntawa olli oma käega oma nime eenseiswa kondrahtile ala kirjotasiwa tunistawa alkirjadega

                                   Kohtu Eesistuja H. Jõepra

                                  Kohtumoistja M. Ritsar

                                  Kohtumoistja T. Müürsep.

                                                                                   Kirjot. /allkiri/