PROTOKOLL

Suuremõisa: Protokollid (1867)

LeidandmedEAA.2755.1.16
Kaader
132
133
Daatum23.09.1872
Protokolli number15
Protokolli teema5. Kahjutasu; 7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Kaskur Mihkel Kaskor Peakohtumees
Peet Dampf Peet Dampf Abikohtumees
P Harrakas Vallavanem
Madis Liedenberg Madis Liedenberg Kirjutaja

Ollid kog. Kohtomaeasse Kassewäljale kokko tulnud

Peakohtom. M. Kaskur

abbim. M. Lõppe

Tallitaja P. Harrakas sai Peet Damph assemel seks korras wallitsetud, et omal polle wöimalik olnud.

Siis astus Ann Kokla kohto ette ja kaibas, et 14mal Septembri ku p. on Partsi kubja koerast temma 4 minnewa tallised (talle) lammast ärramurtud sanud. Temma läinud peale homminkuntse wassikaid jootma ja kuulnud koera haukuwad ja läinud watama, koer olnud lammaste seas ja perrerahwas teised on sedda ka näinud ja selgeste tunnud, et Partsi kubja koer on olnud.

1e tunnistus Peter Mustik ütles, et ta läinud watama ja näinud weel, kui koer metsa ninnale läinud.

2e tunnistus Joh. Känd ütles, et ta (j. 3 teist nende perreinnimest) näinud, kui 2 rutelt Partsi poolt tulnud – ja 1 tulnud wahhi pealt ärra – ja kes wahhi peale läksid, - nendega seltsis on koer läinud ja Kurri pole olle nad koeraga eddasi köndinud.

Peale selle läinud An Kokla Partsi ja rutel tulnud Sukko wärrawas ta wasto ja küssinud, mis mees teie ollete, - Kas ehk ollete jahhi peal? - ta öölnud, et Partsi rutel on; ja läinud ka Kurri pöllale watama – ja öölnud, et Partsis ei olle koera, ja kubjal 1 pissikenne. Siis läinud An Kokla Partsi poole ja Harjo pöllo nurgal, kus tüdruk kündi löppetanud ja öölnud, et 4 innimest näinud (mis ka Joh. Känd) tunistas, kui 2 rutelt koltse koeraga läinud. An läinud Partsi teomeeste jure, mis neile ja juttustanud ja pärrast räkinud Kubja naese An Espenberg wasto – ja taa öölnud: kui nisuggune kahjo sündinud on – togu lambad seia. Herra pölle praego koddo, kui koeo tulleb jo siis saab klaritud. An Kokla hakkand koeo tullema, siis ka herra on koeo tulnud ja öölnud, et temma seltsis pölle mitte koera olnud. Tönis Kokla piddanud lambad issi ärrawima - agga jubba enne kubja naene saatnud poisi nende järrele. Ja Tonis K. läinud seltsis ja winud Partsi - ja An küssinud, mis pannete lambad maksma, ta öölnud 130 k. lammas - ta öölnud kui Prido koeo tulleb jo tete siis omma asja öigeks. Pühhapä saatnud Prido lambad taggasi, mis jubba puhtaks tehtud ollid ja T. Kokla lasknud jälle Partsi taggasi wia, mis agga Prido Esmaspa hommiko uest Kurrisse taggasi tonud ja pannud pu pinno peale j.n.e kui jo haisma hakkanud, matnud T. Kokla nad mahha.

Se assi jääb teiseks kohto päwaks, kus ka kaewatawad sawad ette tellitud.

Peak. M. Kaskur

M. Lõppw

P. Harrak assemik

kog. M. Liedenberg

Ollid kog. Kohtomaeasse Kassewäljale kokko tulnud

Peakohtom. M. Kaskur

abbim. M. Lõppe

Tallitaja P. Harrakas sai Peet Damph assemel seks korras wallitsetud, et omal polle wöimalik olnud.

Siis astus Ann Kokla kohto ette ja kaibas, et 14mal Septembri ku p. on Partsi kubja koerast temma 4 minnewa tallised (talle) lammast ärramurtud sanud. Temma läinud peale homminkuntse wassikaid jootma ja kuulnud koera haukuwad ja läinud watama, koer olnud lammaste seas ja perrerahwas teised on sedda ka näinud ja selgeste tunnud, et Partsi kubja koer on olnud.

1e tunnistus Peter Mustik ütles, et ta läinud watama ja näinud weel, kui koer metsa ninnale läinud.

2e tunnistus Joh. Känd ütles, et ta (j. 3 teist nende perreinnimest) näinud, kui 2 rutelt Partsi poolt tulnud – ja 1 tulnud wahhi pealt ärra – ja kes wahhi peale läksid, - nendega seltsis on koer läinud ja Kurri pole olle nad koeraga eddasi köndinud.

Peale selle läinud An Kokla Partsi ja rutel tulnud Sukko wärrawas ta wasto ja küssinud, mis mees teie ollete, - Kas ehk ollete jahhi peal? - ta öölnud, et Partsi rutel on; ja läinud ka Kurri pöllale watama – ja öölnud, et Partsis ei olle koera, ja kubjal 1 pissikenne. Siis läinud An Kokla Partsi poole ja Harjo pöllo nurgal, kus tüdruk kündi löppetanud ja öölnud, et 4 innimest näinud (mis ka Joh. Känd) tunistas, kui 2 rutelt koltse koeraga läinud. An läinud Partsi teomeeste jure, mis neile ja juttustanud ja pärrast räkinud Kubja naese An Espenberg wasto – ja taa öölnud: kui nisuggune kahjo sündinud on – togu lambad seia. Herra pölle praego koddo, kui koeo tulleb jo siis saab klaritud. An Kokla hakkand koeo tullema, siis ka herra on koeo tulnud ja öölnud, et temma seltsis pölle mitte koera olnud. Tönis Kokla piddanud lambad issi ärrawima - agga jubba enne kubja naene saatnud poisi nende järrele. Ja Tonis K. läinud seltsis ja winud Partsi - ja An küssinud, mis pannete lambad maksma, ta öölnud 130 k. lammas - ta öölnud kui Prido koeo tulleb jo tete siis omma asja öigeks. Pühhapä saatnud Prido lambad taggasi, mis jubba puhtaks tehtud ollid ja T. Kokla lasknud jälle Partsi taggasi wia, mis agga Prido Esmaspa hommiko uest Kurrisse taggasi tonud ja pannud pu pinno peale j.n.e kui jo haisma hakkanud, matnud T. Kokla nad mahha.

Se assi jääb teiseks kohto päwaks, kus ka kaewatawad sawad ette tellitud.

Peak. M. Kaskur

M. Lõppw

P. Harrak assemik

kog. M. Liedenberg


TAGASI KUVA MÄRGENDUS