Suure Kõpu mõisa pärishärra A v. Stryki ja Suure Kõpu allnimetatud pärisostjate peremeeste kokku leppimise järgi saab ühiseks kasuks Padriku metsa üks kraaw kaewetud rabast metsa ja heinamaad peale wajuwa wee ära laskmiseks, et mets ja heinamaa liia seisu weest seeläbi kaitstud saaks. Kraaw hakab Upsi talu ja Padriku metsawahi koha wahelt ja nimelt sealt, kus kaks oja ennast ühendawad. Sealt lähab kraaw Junsi Hans Tammanni, Palitse Jaak Resleri piirist mõisa heinamaasse siis Laane Karl Aunapu, Saunamaa Jaan Hammeri, Tässa Johan Rabissoni, Laane Aleksander Friedrichsoni ja wiimaks Supsare Karl Seitami ehk jälle Laane Aleksander Friedrichsoni piirist läbi ja lõpeb nõndanimetatud Tuhkja kraawi. Kraaw piab 6 jalga lai ja tarwiliku sügawusega kaewetud saama ning maa kahele poole nõnda wäljawisatud saama et muuta wahed sisse jääwad, kust wesi kraawi jooksta wõib.
Et see ette wõetaw kasu Suure Kõpu mõisa päris omaniku, kui üksiku heinamaa omanikude, kust kraaw läbi lähab, heinamaa tuluks on, seepärast on nemad endid selle kraawi kaewamiseks ühendanud. Kraawi kaewamine saab mõisa poolt toimetatud ja maksawad ka peremehed selle kraawi kaewamiseks:
Juusi Hans Tammann 2 Rbl
Palitse Jaak Resler 1,50 kop
Laane Karl Aunap 7 kop sülla eest oma piiris
Saunamaa Jaan Hammer 7 kop " " " "
Laane Aleks. Friedrichson 7 kop " " " "
Supsaare Karl Seitam 7 kop " " " "
Puuduwa summa maksab Suure-Kõpu mõisa pärishärra. Niipea kui kraaw walmis on, maksawad peremehed mõisale omad summad wälja. Kraawi puhastamiseks kohustawad endid peremehed, seda iga üks omas piiris ikka pöösastest ja puiest puhas hoida. Kui peremehed piaks seda kraawi wett oma heinamaade weetamiseks pruukida tahtma, siis saab mõisa poolt neile see õigus antud, omite piawad aga kõik peremehed kastmise wee paisud sügise aegsaste lahti tegema. Ka ei tohi kraawist lastud wee koht mitte maaga kinni maetud saada waid piawad laudwärawad see jauks ees olema.
Peale selle kohustawad endid kõik alla kirjutajad igaweste seda kraawi ülewal tähendatult oma ja pärandajate wõi järeltulejatega allal hoida.
See eesseisaw maha kirjutuse leppimine sai Suure-Kõpu kogukonna kohtu protukolli igaweste kindlaks ja jäädawalt maha kirjutatud mida iga üks oma käe alla kirjaga kinnitab ja õigeks tunnistab.
Peremehed:
Karli Seitam (allkiri), Karle Aunap (allkiri), Aleksanter Fritrichson (allkiri), Jaan Hammer (allkiri), Jaak Rösler (allkiri), Hans Tamman (allkiri)
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees H. Tomson (allkiri)
Kohtumees Ans Tamman (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
Suure Kõpu mõisa pärishärra A v. Stryki ja Suure Kõpu allnimetatud pärisostjate peremeeste kokku leppimise järgi saab ühiseks kasuks Padriku metsa üks kraaw kaewetud rabast metsa ja heinamaad peale wajuwa wee ära laskmiseks, et mets ja heinamaa liia seisu weest seeläbi kaitstud saaks. Kraaw hakab Upsi talu ja Padriku metsawahi koha wahelt ja nimelt sealt, kus kaks oja ennast ühendawad. Sealt lähab kraaw Junsi Hans Tammanni, Palitse Jaak Resleri piirist mõisa heinamaasse siis Laane Karl Aunapu, Saunamaa Jaan Hammeri, Tässa Johan Rabissoni, Laane Aleksander Friedrichsoni ja wiimaks Supsare Karl Seitami ehk jälle Laane Aleksander Friedrichsoni piirist läbi ja lõpeb nõndanimetatud Tuhkja kraawi. Kraaw piab 6 jalga lai ja tarwiliku sügawusega kaewetud saama ning maa kahele poole nõnda wäljawisatud saama et muuta wahed sisse jääwad, kust wesi kraawi jooksta wõib.
Et see ette wõetaw kasu Suure Kõpu mõisa päris omaniku, kui üksiku heinamaa omanikude, kust kraaw läbi lähab, heinamaa tuluks on, seepärast on nemad endid selle kraawi kaewamiseks ühendanud. Kraawi kaewamine saab mõisa poolt toimetatud ja maksawad ka peremehed selle kraawi kaewamiseks:
Juusi Hans Tammann 2 Rbl
Palitse Jaak Resler 1,50 kop
Laane Karl Aunap 7 kop sülla eest oma piiris
Saunamaa Jaan Hammer 7 kop " " " "
Laane Aleks. Friedrichson 7 kop " " " "
Supsaare Karl Seitam 7 kop " " " "
Puuduwa summa maksab Suure-Kõpu mõisa pärishärra. Niipea kui kraaw walmis on, maksawad peremehed mõisale omad summad wälja. Kraawi puhastamiseks kohustawad endid peremehed, seda iga üks omas piiris ikka pöösastest ja puiest puhas hoida. Kui peremehed piaks seda kraawi wett oma heinamaade weetamiseks pruukida tahtma, siis saab mõisa poolt neile see õigus antud, omite piawad aga kõik peremehed kastmise wee paisud sügise aegsaste lahti tegema. Ka ei tohi kraawist lastud wee koht mitte maaga kinni maetud saada waid piawad laudwärawad see jauks ees olema.
Peale selle kohustawad endid kõik alla kirjutajad igaweste seda kraawi ülewal tähendatult oma ja pärandajate wõi järeltulejatega allal hoida.
See eesseisaw maha kirjutuse leppimine sai Suure-Kõpu kogukonna kohtu protukolli igaweste kindlaks ja jäädawalt maha kirjutatud mida iga üks oma käe alla kirjaga kinnitab ja õigeks tunnistab.
Peremehed:
Karli Seitam (allkiri), Karle Aunap (allkiri), Aleksanter Fritrichson (allkiri), Jaan Hammer (allkiri), Jaak Rösler (allkiri), Hans Tamman (allkiri)
Peakohtumees A. Ekbaum (allkiri)
Kohtumees H. Tomson (allkiri)
Kohtumees Ans Tamman (allkiri)
Kirj. Heinrichsen (allkiri)
