Rannamõisas 6. märtsil 1880 Nr 3
Kohtulaudas istusid
Kohtuvanem K. Lensmann
Kõrvasmehed A. Mänd ja K. Sõrmus
Kirjutaja M. Käärt
Ette tuli kaebaja Kristjan Piilmann ja kaebas, et Urge Mihkel Merikül on teda löönud rusikuga wasto pead üks kord.
14. veebruaril õhto kello 7-me aeal ütelnud tema naene taale et üks läheb sõites siit mööda ta arvanud see wist läheb metsa wargasse ja hakand passima, tükiaea pärast kuulnud kedagit tulewad ja näinud et kaks meest tulnud hoboseree ja läinud Urge õue aga ta põle mitte nendega rääkinud ega enast neile näitanud ja neljandamal pääval kui ta teda metsawahile ja mõisawalitsejale oli kaebanud tuldud otsima aga põle midagi leitud ja siis löönud nimetud M. Merikül teda sellepärast et ta olla ilma asjata kaebanud.
Ette sai kutsutud M. Merikül ja ta tunnistas et ta olla teda löönud; aga ta põle sell õhtul mitte metsa wargas käinud waid käinud üksipäine mitte ree, waid saaniga kosjas (se sai järele kuulatud ja oli tössi) ja K. Piilmann olla tema peale ilma asjata kaebanud, wist selle wiha pärast et tema ema teine pääw enne metsawahi juhatanud K. Piilmanni juure kus metsavargus ka leiti ja et ta teda ilma asjata on argaks teinud seepärast on ta äkildase meelega teda löönud
Kohus mõistis asja mitmet pidi läbi kuulates ja leidis et mõlemad on süüdlased:
K. Piilmann sellepärast, et T. seadus § 1258 wasto teist ilma asjata on wargaks teinud ja M Merikül sepärast et enast mitte ei jöudnud pidada waid teist on löönud. Sepärast peawad mõlemad 150 kop. trahwi maksma walla laega.
Kohtowanem K. Lensmann
Kõrwasmehed A. Mänd XXX ja K. Sõrmus XXX
Kirjutaja M. Käärt <allkiri>
Rannamõisas 6. märtsil 1880 Nr 3
Kohtulaudas istusid
Kohtuvanem K. Lensmann
Kõrvasmehed A. Mänd ja K. Sõrmus
Kirjutaja M. Käärt
Ette tuli kaebaja Kristjan Piilmann ja kaebas, et Urge Mihkel Merikül on teda löönud rusikuga wasto pead üks kord.
14. veebruaril õhto kello 7-me aeal ütelnud tema naene taale et üks läheb sõites siit mööda ta arvanud see wist läheb metsa wargasse ja hakand passima, tükiaea pärast kuulnud kedagit tulewad ja näinud et kaks meest tulnud hoboseree ja läinud Urge õue aga ta põle mitte nendega rääkinud ega enast neile näitanud ja neljandamal pääval kui ta teda metsawahile ja mõisawalitsejale oli kaebanud tuldud otsima aga põle midagi leitud ja siis löönud nimetud M. Merikül teda sellepärast et ta olla ilma asjata kaebanud.
Ette sai kutsutud M. Merikül ja ta tunnistas et ta olla teda löönud; aga ta põle sell õhtul mitte metsa wargas käinud waid käinud üksipäine mitte ree, waid saaniga kosjas (se sai järele kuulatud ja oli tössi) ja K. Piilmann olla tema peale ilma asjata kaebanud, wist selle wiha pärast et tema ema teine pääw enne metsawahi juhatanud K. Piilmanni juure kus metsavargus ka leiti ja et ta teda ilma asjata on argaks teinud seepärast on ta äkildase meelega teda löönud
Kohus mõistis asja mitmet pidi läbi kuulates ja leidis et mõlemad on süüdlased:
K. Piilmann sellepärast, et T. seadus § 1258 wasto teist ilma asjata on wargaks teinud ja M Merikül sepärast et enast mitte ei jöudnud pidada waid teist on löönud. Sepärast peawad mõlemad 150 kop. trahwi maksma walla laega.
Kohtowanem K. Lensmann
Kõrwasmehed A. Mänd XXX ja K. Sõrmus XXX
Kirjutaja M. Käärt <allkiri>
