Krimanni kogokonna kohtus 6 Octbr 1878.

Kohto lauan olliwa

Peakohtomees Johan Mina XXX

Kohtomees  Hans Tekkel XXX

"  Jaan Luhha XXX

Rojo Karjamõisa perrispiddaja Jürri Klaus tulli ette ja kaebas omma weski  rentnik  Friedrich Pachteri peale et Temma ei olle mitte mulle Contrakti perra renti maksnud ja nõuan et Temma se wõlgo jänud rent peab mulle ärra maksma ja

2) et Temma omma rendi maksmise terminiga on se Contrakt lahkunud peab Jürri päewal 1879 sest minno weskist wälja astuma.

 Friedrich Pachter sai 3 Novembrist seie kohto ette tallitud agga Temma ei olnud mitte tulnud.

 Jürri Klaos tulli 3 Novembril ette ja andis üllese et Temmal 95 Rubla Aprili rendi ja 400 Rubla sügisest renti  Friedrich Pachteri käest sada on ja kaebas et Temmal rendi protsenti rahha 10 Rubla 80 Cop ja 7 wakka rükkid se on 21 Rubla Pachteri  käest sada on ja wiimselt nõuan ma ka se trahwi rahha mis ma Kretitkassale ollin maksnud 25 Rubla selle et ma Temma käest renti ei sanud ja Kretitkassale ommad protsentid maksta ei jõudnud se on ütte summa 551 Rubla 80 kop.

 Friedrich Pachter tulli 15 Novembril ette ja ütles: se on kül õige et minna minewa kewwade ollin Jürri Klaosele rendi rahha 65 Rubla ja wõlg rahha 115 Rubla mis ma Temma käest ollin lainanud minnewa talwel ja se nimmetud rendi kui ka wõlg rahha ollen minna weski Materiali ostmise ja jahwatuse rahhaga tassa teinud ja arwan et sest Rechnungi rahhast saab weel perra jäema kui ma een tullew kohto päewal saan omma Rechnungi ramat ütten toma ja selle wõlgo wõetud 115 Rubla ei saan ma mitte 12 protsenti maksma ni kui Klause nõudmine on ja Jürripäewal ei saan ma mitte weskid ärra andma ja pean sedda omma kontrakti perra eddesi.

Jürri Klaus tulli ette ja ütles: se on õige et ma Temmale ollen 115 Rubla lainanud agga Temma on se lainatud rahha ärra maksnud muud kui wõlgneb agga omma rendiga ni kui siin kohtus ollen üllese andnud.

Friedrich Pachter tulli 24 Novembril ette ja andis omma Rechnung üllese

ja saan se wõlgo jänud Octobri rent Kontrakti perra protsentidega Klaosele ärra maksma ja se 25 Rubla trahwi mis Klaos nõuab ei saan ma mitte maksma, selle et ma omma Kontrakti perra ollen Klaosele rent maksnud ja se 7 wakka rükkid on weski lae pealt ärra warrastud sanud selle et Klaos ei olnud mitte weski müirid kõwwast teinud ja selle läbbi on säält paljo ärra warrastud sanud mis ma mitte enda kahjust ei saan wõtma ja pallun et need rükkid selle rechnungi sisse arwamata jäeksiwad senni kunni kohhus saab need weski müirid ülle kaema.

Jürri Klaos tulli ette ja ütles weski Materiali eest mis Ta ostnud on ei saan ma Temmale mitte maksma selle et mul issegi metsa on kust wõib weski Materiali tua ent saan agga Temmale maksma:

mis 95 Rubla wõlgo jänud rendist saab mahha arwatud siis jäeb Temma weel aprilli rendiga wõlgo 22 Rubla 24 kop. ja Octobri kuu rent 400 Rubla h. mis ma õkwa wõlla protsentidega tahhan kätte sada.

Friedrich Pachter tulli ette ja ütles minna ollin weski Materiali Klaose käest nõudnud, agga Temmal ei olnud mitte anda ja se ei olle mitte meie kontraktis et metsast torid puid saan kellega weskid pean parrandama ent meie kaup on et ma Klaose käest walmis parrandamise Materiali saan.

Mõistus: 29 Decembril 1878.

Kogokonna Kohhus mõistis nende rendi Kontrakti perra et  Klaus peab  Pachterile se ostetud Weski Material maksma selle et Temma Materiali parrandamise tarwis ei olle andnud nink on siis selle järrele   Friedrich Pachteril Octobri rendi ette ärra makstud 13 Rubla 71 kop ja  Friedrich Pachter peab se wõlgo jänud rent Kontrakti perra Jürri Klaosele ärra maksma ja nende rendi kontrakt jookseb eddesi. 

Kohto lauan olliwa

Päkohtomees Johan Mina XXX 

Kohtomees Hans Tekkel XXX 

abbi" Johan Raswa XXX 

Kaibajal ja kaewatwal sai 29 Decembril mõistus säeduselikul kombel ette kulutud.

Kaibaja Jürri Klaos olli selsammal päewal se on 29 Decembril protocolli kogokonna kohtust wälja wõtnud et Temma mõistusega rahhul ei olla nink tahta suremat kohhut nõuda.